Flora aitab luua pärandit – FC Flora - FC Flora

Esindus- UUDISED

Flora aitab luua pärandit

Puud fotosünteesivad hapnikku ja seetõttu nimetatakse metsa maakera kopsudeks. Lisaks sellele aitavad puud kujundada kliimat ja tagavad liigirikkuse. Linnastumise ja teede ehituse tagajärjel kuivendatakse soid, vähendatakse põlde ja hävitatakse metsa. Lisaks kasutatakse puitu ehitusmaterjali, paberi ja erinevate esemete valmistamiseks. Metsa majandamisega tegelevad spetsialistid, kes planeerivad metsa kasvu, hooldust ja kaitset. Igal aastal istutab RMK riigimetsa 24 miljonit puud. Selleks, et vähendada oma ökoloogilist jalajälge, võiks iga inimene vähemalt korra elus istutada ühe puu.

Eesti jalgpalli ja FC Flora fänn Martin Kasesalu on jalgpalliringkonnas tuntud, kui Žurawski. Tema autogrammide ja kavade kogu on muljetavaldav. Žurawski ise ütleb oma jalgpallihuvi kohta: „Jalgpalli hakkasin armastama ja staadionil käima juba väiksena ning see on muutunud juba elustiiliks!“ Kuna jalgpall on mehele väga südamelähedane, otsustas ta astuda koondislaste austamisel uue sammu. Nimelt on andunud jalgpallifännil soov rajada Eesti rahvuskoondist esindanud jalgpallurite poolt istutatud tammik. Esimesed kolm puud istutasid legendid Martin Reim, Andres Oper ja Mart Poom eelmise aasta sügisel. Žurawski: „Esimesed puud on läinud kenasti kasvama, mis annab lootust, et ka teised taimed kenasti idanevad.“

Tammiku rajaja Martin Kasesalu ja jalgpallilegend Andres Oper oma istutatud tammega. Foto: Erakogu
Legendaarne väravavaht Mart Poom kirjutamas külastusraamatusse. Foto: Erakogu
Kaks Martinit: Rekordinternatsionaal Martin Reim ja jalgpallifänn Martin Kasesalu. Foto: Erakogu

Uurisime asjaarmastaja-põllumehelt ettevõtmise kohta lähemalt

Millal ja miks sai alguse idee rajada tammik?

Idee tuli paar aastat tagasi. Ma kogun kõiksugu jalgpallinänni: kavad, autogrammid. Tuli tahtmine, et oleks ka midagi suurt ja jätkuvat. Midagi, mida fännid ka peale minu eluiga saaks vaadata. Ma ei tea midagi, mis oleks uhkem kui Eesti rahvuspuu ehk tamm.

Oled siiani tuntud, kui autogrammikütt. Kas soovid prinditud materjalikulu loodusele tagasi anda?

Puude istutamine on tõesti ka väga loodussõbralik tegevus ning usun, et oma ökoloogilist jalajälge vähendan sellega päris kõvasti.

Mitu puud on plaanis istutada?

Kuna plaanin lasta istutada puid KÕIGIL Eesti meeste A-koondises mänginud meestel, siis hetkeseisuga on tarvis 186 puud. Aga see number suureneb ju iga aastaga! Sel aastal tahaks istutada üks kuni mitu puud. Konkreetset numbrit pole seadnud, võib-olla 30 ringis. Nii palju, kui jõuab ja võimalust on!

Kas oled mõelnud kaasata ka naiste jalgpallikoondislasi?

Naerab. See mõte on peast tõesti läbi käinud, aga kuskil on piir! Seega las see jääb kellelegi teisele. Samas, ära iial ütle iial.

Tammed kasvavad päris suureks, mahuvad kõik ära?

Kuna puid on tõesti palju, siis sai valitud püramiidtamm. Selle võra kasvab otse üles ja võtab oluliselt vähem ruumi kui harilik tamm. Loodetavasti mahuvad kõik ikka ilusti ära.

Kuidas sa plaanid koondislased kõik istutama saada?

Mitmeid koondislasi tunnen ise ja eks sõbrad aitavad mängijatega kontakti leida. Praegu ju näiteks tänu Florale tuli korraga suur seltskond istutajaid. Eks hiljem läheb meeste leidmine raskemaks, aga üritama peab!

Kelle puud on sulle endale südamelähedasemad ja miks?

Südamelähedasemad on ikka mängijad, kellega seotud rohkem emotsioone! Nimeliselt on raske kedagi välja tuua – kui on mänginud Eesti eest, siis on igal juhul välja teeninud respecti!

Kui kulukas see ettevõtmine on?

Ma teen seda üksi ning abi saamiseks pole kuhugi pöördunud. Istikud on teadupärast üsna kulukad, seepärast tuleb hoolega kalkuleerida ja korraga palju ei ole võimalik soetada. Jõudumööda! Ja praegu tuli Flora ise ostetud istikutega külla, nii et seekord mul väga vedas!

Kui palju aega ja hoolt tammiku rajamine võtab?

Tamm on üldjuhul vähenõudlik, aga seda siis kui juba kasvuhoog sees. Algus saab raskem olema. See oleneb aastast, aga vähemalt kord nädalas peab käima kastmas. Esimesed paar aastat peab hoolega rohima, sest taimed tahavad rohkelt valgust. Peab hoolitsema, et ümbrus oleks ilus ja rohi kasvaks ka suurte tammede all. Lisaks plaanin kõigile panna juurde korralikud sildid, võib-olla ka istutuse pildid jms. Nii et see istutamine on alles esimene, kuigi kõige olulisem samm ja tööd jätkub aastateks.

Millal võiks kõik puud olla istutatud?

Mu unistus oli, et saaks valmis mu viiekümnendaks juubeliks, mis on umbes viie aasta pärast. Aga talvel oli saatusel mulle pakkuda päris raske tagasilöök. Seega pole kindel, et nii kiiresti saab. Kuid algus on tehtud ja pooleli ei jäta. Ükskord saab ta valmis niikuinii!

Millal on võimalik tammikut külastama tulla?

Mis puutub tammiku külastamist, siis ega ta turismi objektina pole mõeldud. Kuid tulevikus muidugi saab ikka vaatama tulla, kel tahet! Las lähevad enne ilusti kasvama ja kui juba pooled on olemas, siis on ka midagi juba näha. Olen mõelnud, et võib-olla oleks äge koondislastel tuua oma lapsi vaatama praeguseid istikuid ja teha pilti. Siis saavad lapsed, kelle hulgas kindlasti ka tulevasi istutajaid, 10 aasta pärast tulla võrdlema, kas rohkem on kasvanud inimesed või puud. Kuid eks aeg näitab, peamine on puud mulda saada!

Flora annab oma panuse tammiku rajamisse

FC Flora poolt osales istutamistalgutel 13 mängijat: Rauno Alliku (10 mängu koondises), Matvei Igonen (6), Ken Kallaste (46), Märten Kuusk (8), Mark Anders Lepik (4), Michael Lilander (10), Martin Miller (13), Henrik Ojamaa (44), Markus Poom (5), Henrik Pürg (6), Markus Soomets (2), Konstantin Vassiljev (128), Sergei Zenjov (87) ning kolm Flora treenerit, kes on A-koondist esindanud: Joel Indermitte (2), Alo Dupikov (5) ja Dmitri Ustritski (17).

„Ma arvan, et see on väga eriline. Sa oled oma rahvuse ja kogukonna eest väljas. See on hoopis teistsugune, kui klubijalgpallis, kus meeskonnad on komplekteeritud teiste põhimõtete alustel. Koondist esindades, sa tunned, et oled terve rahvuse eest väljas ja see teeb selle väga eriliseks.”, räägib FC Flora ründaja Henrik Ojamaa rahvuskoondise esindamisest. “Väga ilus päev selleks ja teha midagi, mis jääb tulevikuks. Saame kunagi vaadata, kuidas meie puud on siin kerkinud. See oli väga tore kogemus siia päeva.”, võtab Ojamaa kokku puudeistutustalgud.

Katrin Lagerest, FC Flora kogukonnajuht: „Flora jaoks on oma ökoloogilise käejälje suurendamine oluline. Me kõik kasutame oma elus paberit – joonistame, prindime dokumente, loeme raamatuid. Puude istutamine on hea võimalus loodusega tasakaalu leida. Idee austada Eesti rahvuskoondist esindanud mängijaid nii väärikal viisil on suurepärane. Tammiku rajamine on ajatu pärand, mis seisab siin loodetavasti veel kahe sajandi pärast. On väga innustav ja südantsoojendav, et on fänne, kelle jaoks on jalgpall nii oluline. See toetus motiveerib mängijaid ja inimesi, kes igapäevaselt panustavad jalgpalli arendamisesse. Meil on väga hea meel, et saame olla tammiku rajamise alguse juures ja kirjutada oma nimed ajalukku.“

Martin Kasesalu (vasakult esimene) ja 15 florakat, kes on esindusanud Eesti rahvuskoondist. Foto: Liisa Rull