Vigastused - FC Flora

Noored - Vigastused

Kuidas toime tulla vigastustega?

Jalgpallis tuleb ette vigastusi, ning seda nii traumaatilise kui ka ülekoormusliku loomuga. Peamised piirkonnad, kus probleeme esineb on jalad ja selg. Kui lapsel tekivad kaebused, kas konkreetse juhtumi tagajärjel või ka selgusetuma alguspunktiga, siis on FC Floras võimalik pöörduda füsioterapeudi vastuvõtule. Meie füsioterapeudi jaoks on jalgpalliga seotud vigastused igapäevase töö osa ning temalt saab küsida asjakohast nõu ja abi.

Korrektne taastusravi vähendab oluliselt jalgpalli juurde tagasipöördumise aega ning, aitab vähendada korduva vigastuse tekkimise võimalust.

Kuidas toimida, kui noormängija on saanud vigastada:

  1. Informeeri treenerit, kui lapsel on mingi kaebus, millest treener pole teadlik!
  2. Treenerilt saab laps/lapsevanem FC Flora füsioterapeudi telefoninumbri.
  3. Laps või lapsevanem võtab ühendust ja küsib nõu. Vajadusel lepitakse kokku aeg kohtumiseks. Mõistlik aeg helistamiseks on E-R kl 9:00-17:00.
  4. FC Flora füsioterapeut paneb paika plaani taastumiseks. See võib hõlmata endas
    • osalist või täielikku puhkust jalgpalli treeningutest;
    • harjutuskava probleemiga tegelemiseks;
    • soovitusi üldise aktiivsuse hoidmiseks, vigastatud piirkonda koormamata;
    • lisa-konsultatsiooni mõne teise eriala spetsialistiga.
  5. Kui vigastus seda võimaldab, siis jätkab noormängija oma võistkonna trennides kohal käimist tehes seal taastusraviks ettenähtud harjutusi. Sellel on mitu plussi:
    • ta on jätkuvalt võistkonna juures ja sõprade keskel;
    • treener saab vajadusel teda aidata ja anda omapoolseid soovitusi;
    • treeneril on olemas ülevaade, mis seisus laps on, millal saab teda hakata kaasama lihtsamatesse harjutustesse ja millal on tal jälle võimalik täiskoormusega trenni teha.
  6. Juhul kui harjutused on ette nähtud ka trennivabadel päevadel siis sooritab mängija neid iseseisvalt kodus (lapsevanema ülesanne siinkohal on seista oma lapse tervise eest ja jälgida, et laps harjutusi ka reaalselt teeb).

Jalgpallis tuleb enim ette pehmekoe (lihased, kõõlused, sidemed) venitus- ja põrutustraumasid. Nendega tegelemiseks on soovituslik järgnev lähenemine, lühendina POLICE. Mida see endast kujutab?

P – Protection – Vigastatud koha kaitsmine. Me ei taha traumeeritud kohta edasi/uuesti vigastada. Selle jaoks võib abi olla elastiksidemest või ortoosist. Suurema vigastuse korral tuleb vajadusel kasutada lahastamist või appi võtta kargud.

OL – Optimal loading – Optimaalne koormamine. Kui vigastatud piirkonna liigutamisega ei kaasne valu suurenemist (ka tegevuse järgselt), siis tuleb seda kindlasti teha. Sageli aitab valuvaba liigutamine hoopis paranemisele kaasa – vähenevad nii ülemäärane tundlikkus kui ka turse. Täpsemate vigastusjärgsete harjutuste kohta küsi füsioterapeudilt.

I – Ice – Külm, mille peamine positiivne efekt on valu alandamine. Vigastatud kohale võib asetada jää orienteeruvalt 5 minutiks, et esimest ehmatust ja valutunnet vähendada. Vigastatud koha pikem külmutamine aga pärsib lokaalset vere- ja lümfiringet, mis on vajalikud loomulike paranemisprotsesside toimimiseks. Jää kasutamise puhul võib turse olla esialgu väiksem, kuid see ei takista vedeliku kogunemist siis, kui tavapärane verevarustus taastub. Mõningane turse tekkimine on keha loomulik reaktsioon ning igati vajalik. Seetõttu ei soovita me varasemalt kasutusel olnud 20min-jääd-iga-paari-tunni-tagant-lähenemist.  

C – Compression – Kompressiooni tekitamiseks sobib hästi elastikside, mille võib siduda (mõistlikult) tugevalt ümber vigastatud piirkonna. See aitab valusat kohta toetada ning kaitseb ka edasise vigastamise eest. Elastikside võiks olla iga jalgpalluri koduse apteegi standardvarustustes.

E – Elevation – Suure turse korral võib kasutada tehnikat, kus vigastatud koht on tõstetud südamest kõrgemale. Näiteks hüppeliigese vigastuse korral võib magamise ajaks sättida jala alla padjad. Samuti päev läbi koolitundides istudes tasub leida variante jala ülespoole tõstmiseks (eriti, kui pole veel võimalik jalale toetudes valuvabalt kõndida).

Tõsisemate traumade korral

  1. Anna esmaabi oma parimate teadmiste järgi.
  2. Vajadusel kutsu kiirabi või pöördu EMOsse, kui
    • noormängija kaotab (teadmata põhjusel) teadvuse;
    • on toimunud peatrauma, millele järgneb kohe või 48h jooksul teadvusekadu (ka lühiajaline), segasus, iiveldus, oksendamine, tasakaaluhäired;
    • esineb suur haav / verejooks;
    • esineb luumurd;
    • tunned, et Sa pole kindel, kuidas käituda ja vajad abi.
  3. Pöördu EMOsse, kui esineb kombinatsioon mõnest järgnevast:
    • tugev valu;
    • kiire turse kogunemine;
    • visuaalsed muutused – vigastatud koht on punane, erineb oma tavapärasest kujust, esineb suur haav / verejooks;
    • vigastatud kohta pole võimalik tugeva valuta liigutada või sellele toetuda.

Samuti pöördu EMOsse, kui esimese 3 päevaga pole toimunud paranemist vigastusjärgses sümptomaatikas või on olukord hoopis hullemaks läinud. Sellisel juhul võib esmalt konsulteerida ka FC Flora füsioterapeudiga või perearsti nõuandeliiniga 1220.