Zakaria Beglarišvili: Saame uuesti meistriteks!

Zaka_v

Kokatädi Valentina on meile pakkunud head ja paremat ning nüüd istume FC Flora poolkaitsja Zakaria Beglarišviliga klubis, laseme kevadpäikesel oma kõhtudele paista ja vestleme mägedepojast pallivõluriga tema elust, Eestist, Gruusiast ja jalgpallist.

Zaka, räägi meile endast. Kes sa oled, kust sa tuled, milline on sinu tee?
Sündisin Gruusias, Thbilisis. Mu pere elab tänaseni seal. Jalgpalli juurde jõudsin juba kuueaastaselt ja olen tänaseni tänulik oma esimesele treenerile, väga-väga hea inimene, kes seisab vaimus ka täna alati mu kõrval nii siin Eestis kui koduses Gruusias. Olen mänginud ka Hollandis. Gruusia U21 koondises samuti. Ja nüüd olen siin, Eestis.

Kuidas sinu ellu jalgpall üldse sattus?
Kui olin väike, siis minu isa tahtis, et minust saaks jalgpallur. Esimene kingitus, mille temalt sain, oli jalgpall. Kui juba kaela kandsin, siis küsis ta minult kohe: Zaxar, tahad, läheme mängule? Läksin kaasa ja hakkas kohe esimesest korrast meeldima, peale esimest nähtud mängu ütlesin talle juba ise, et tahan ka jalgpalli mängida.

Nii-et täitsid oma isa unistuse?
Jah, tundub nii. Ja tundub, et ta on ka rahul. (Naerab).

Kuidas sa Eestisse sattusid?
Eestis käisin esimest korda 2009.aastal. Üks hea inimene Gruusiast helistas mulle ja ütles, et on võimalus mängida sellises klubis nagu Flora. Uurisin maad, kuulsin ja nägin, et Flora on riigi tippmeeskond ja ega erilisi kahtlusi ei olnud, ütlesin kohe, et jah, tahan proovida. Nii ma siia tulingi.

Tulid ja jäid.
Just.

Flora on sinu jaoks esimene välisklubi?
Sisuliselt küll, sest Amsterdami Ajaxis mängisin U19 meeskonnas. Lepingut mul ei olnud, mängisin ainult sõprusmänge ja treenisin. Sattusin sinna 2007 või 2008, ei mäletagi enam täpselt. Olime Gruusia U19 koondisega turniiri mängimas ja jäin seal hea mänguga silma. Ajaxi juures oli tollal palgal üks endine Gruusia koondislane, kes mind Ajaxile soovitas. Algul olin seal vaid kaks nädalat testimisel, jäädi rahule, lõpuks mängisin-treenisin seal üle poole aasta. Kogemuste mõttes oli see võimas-võimas aeg hoolimata sellest, et ma ei olnud palgalehel. Sain selliste meeste käe all tegutseda nagu Frank De Boer, Michael Reiziger, kogemusi jagasid sellised mehed nagu Bergkamp, Davids ja nii edasi. Õppisin sel perioodil väga palju, olid väga head ajad.

Kuidas sina näed, kas Gruusias on täna mängijaid, kes võiks tulla ja kohe mängida Eesti top-3 klubides? Grusiine meie liigas just tihti ei kohta…
Gruusias on VÄGA palju häid noori mängijaid, kes võiks Eesti meistriliigas kohe koha sisse võtta. 19-21 aastased, neid on väga palju.Varsti, ma usun, saame Euroopa jalgpallis palju-palju grusiine näha.

Grusiine on Euroopa tippliigades juba praegugi…
Jah, muidugi. Hertha Berlini asekapten, Levan Kobiashvili tuleb kohe meelde, väga hea mängija. Guram Kashia on Vitesses, samuti kapten. Vitesses on veel noor [Valeri] Kazaishvili. siis mängib veel Ukrainas Odessa Chernomoretsis mu väga hea sõber [Tornike] Okriashvili, ta on meeskonna liider.

Zakaria Beglarishvili

Agentidele tuleks Gruusiat soovitada kui tõotatud maad?
Jah, noori andeid on seal palju. Võib kulda leida.

Võrdle Florat ja Gruusia tippklubisid. Mis sarnaneb, mis erineb?
Meistriliiga, Umaglesi Liga on suhteliselt sarnane Eesti omale. Ka seal on kolm-neli tugevat tippklubi nagu Eestis on Flora, Levadia, Kalju ja Sillamäe – ja siis allpool madistavad nõrgemad omavahel. Ülepea kõik on väga sarnane. Isegi tase on minu meelest üsna sama.

Kas Gruusia kõrgeimas liigas ka amatöörmeeskondi kohtab nagu meil siin Eestis?
Ei, see on küll erinev. Meistriliigas on ainult profiklubid. Tugevuselt järgmine aste on nö esiliiga, seal madistavad ka duublid. Jõhvi või Tammeka sarnaseid amatöörklubisid Umaglesi Liigas ei ole.

Fantaseerime. Satub, ütleme, Eestisse mängima noor grusiin. Kui suured on tema šansid siin mängides Gruusias koondisekutse teenida?
Kui ta mängib, mängib tihti ja 90 minutit, siis muidugi on võimalus, et koondis paneb talle silma peale. Kui vorm on hea ja praktikat on, siis pole midagi võimatut. Minu koha pealt… Minu tegemistel siin hoitakse silma peal, et palju mängin ja kuidas mängin, niipalju ma tean.

Ootad oma kutset?
Jah! (Naerab).

Peale esimest hooaega Floras läksid Gruusiasse tagasi, kui naasid siiski Eestisse. Mis vahepeal toimus?
Esimese hooaja lõpus oli mul isiklikke probleeme, mistõttu otsustasin Gruusiasse tagasi minna. Asjad ei sujunud kuidagi aga ka seal, ei saanud kuidagi ree peale nagu tahtnuks. Sestap oli otsus tagasi Eestisse tulla kerge tulema. Tagantjärele on selge, et Gruusiasse tagasiminek üleüldse ei olnud kõige õigem liigutus. Jumalale tänu, praegu on kõik suurepärane, olen siin ja tahan mängida nii palju kui võimalik. Praegu plaane ei tee, mängin Flora eest, toome meistritiitli koju ja siis vaatan edasi.

Kas sind kutsuti Eestisse tagasi või otsisid ise võimalusi naasmiseks?
Kui seal olin, tundus otsus kindel – jään koju. Olin värskelt abiellunud, abikaasa sünnitas tütrekese. Kui aga Gruusias asjad siiski ei sujunud, helistasin [Flora] presidendile, tema poolt oli sõnum selge: tule, Zaxar, saame kõiges kokkuleppele.

Täna oled Eestis juba koos oma kaasa ja tütretirtsuga?
Jaa, olen selle üle ülirõõmus. Kohe, kui oli selge, et saan Eestisse mängima tagasi, hakkasid nad elamisloa-asju ajama, klubi poolt oli tugi pere siiatoomisele olemas. Mu naisele Eesti ja eriti Tallinn väga meeldib.

Eesti ilm ka?
(Naerab). Praegu ka ilm, jah. Eks sügise poole vaatab edasi!

Karol Mets ja Zakaria

Millised on sinu suhted kaasmängijate-võitlejatega?
Väga-väga head, meeskond on ühtne, vaim on võimas. Seisame üksteise kõrval nii platsil kui väljaspool platsi, peale mängu ja enne mängu. Puhkame koos, lastega pered suhtlevad omavahel tihedalt jne.

Nagu TV Flora videotest näha saame, siis sinu eesti keel muudkui areneb…
Jah, ma ise õpin. Kuulan, kuidas ja mida teised räägivad ja proovin järele korrata. Siis tahan ise rääkimist proovida ja räägin teistega eesti keeles. Poes kassiiriga saan juba eesti keeles suheldud, kuigi sageli vaatab kassiir mulle otsa ja küsib kõigepealt, et „kas eesti või inglise keeles?“. Siis ma vastan uhkelt, et parem ikka eesti keeles, palun.

Väljakul oled sa kiire. Kasv on väike, aga kompenseerid selle oma väledusega. Ja sulle meeldib väga kaugelt peale lüüa. Harjutad sa kauglööke ka spetsiaalselt?
Mängus ma ei kontsentreeru üldse selliste hetkede otsimisele. Kui näen, et on nurk, on võimalus, löön peale, aga see käib väga kiiresti. Nende hetkede maksimaalse ärakasutamise nimel jään teinekord ka peale trenne harjutama, harjutan trahvilööke, pealelöömist. Aga spetsiaalseid kauglöögivõimalusi ma mängus ei otsi, need lihtsalt tulevad.

Millisel tabelikohal on Flora hooaja lõpus?
Esimesel! Saame uuesti meistriteks. Ütlesin juba esimest korda Eestisse tulles, et tuleme meistriks. Tookord nii läkski ja ka seekord ei lähe teisiti!

Lõpusõnad lähevad fännidele, nagu ikka.
See, et fännid meile kaasa ja meie peale karjuvad, on uskumatult tähtis. Hea mäng on siis, kui saad mängu ajal aru, et me ei ole väljakul üheteistkümnekesi, vaid et tribüün mängib kaasa ja teeb seda lõpuni. Kogu meeskonna ja eriti iseenda poolt annan sõna et 100% paneme välja absoluutselt igas mängus.

INTERVJUEERIS MAREK TIITS

Viimased videod