Kogukond- UUDISED

Oleme teineteise jaoks olemas

1. apr. 2021

Vaimne tervis ja selle hoidmine on meie ühiskonna jaoks endiselt uus teema. Harjumus ise hakkama saada ja tundeid alla suruda on loomulik osa meie pärandist. Selle teema kajastamine ja abi otsimine on õnneks aina aktuaalsem ning viimane aasta on valdkonna spetsialistidele tööd mitmekordistanud.

Teadmatus ja tavarutiinist loobumine tekitab ärevust. Kohanemine uute olukordadega pingestavad peresuhteid. Võimalus ennast välja lülitada ja leida aega iseendale on raskendatud ning väga lihtne on takerduda kodu-töö tasakaalutusse. Lisaks lapsevanematele tabab sama ärevus ja pinge lapsi. Lapsi, kes peavad sotsialiseerumise asemel viibima ekraanide ees ja õppima iseseisvalt. Me kõik elame seda välja erinevalt ja olukorra tõsidus selgub alles hiljem, siis kui me peame leidma üheskoos uue tavarütmi.

Flora on oma inimeste jaoks olemas ja palusime psühholoog Auli Andersalu-Targol rääkida veebinaril, kuidas hoida suhteid praeguses pingelises olukorras.

Järgnevalt teeme koos Flora kogukonnajuht Katrin Lagerestiga veebinarist kokkuvõtte.

Katrin: „Veebinar toimus 26nda märtsi õhtul Zoomi vahendusel. Ilus päikseline kevadõhtu kahandas esialgselt registreeritute arvu poole võrra, aga osalejate poolt esitatud lisaküsimused ja hea tagasiside annavad meile teadmise, et selle korraldamine oli hea otsus.“

Üks suurimad murekohti on peredel hetkel see, kuidas kodukontor-distantsõpe-pereelu toimima saada. Selleks, et kõik saaksid vajalikud tegevused tehtud ja lisaks ka aega endale, on vaja kokkulepped. Ühiselt kokkulepitud tingimustest on ka lastel kergem kinni pidada. Kindlasti peab valitsema hea tasakaal omaette ja koos veedetud aja vahel. Reeglid peavad olema selged ja üheselt mõistetavad, väga oluline on täiskasvanute eeskuju nende täitmisel. Suhtlemisel tuleb rakendada kuulamisoskust ja mitte anda hinnanguid, eriti kui tegemist on noorte omavaheliste suhetega. Kindlasti ei tohi pisendada rääkija muret ja seda naeruvääristada. Tasub meeles pidada, et täiskasvanute muredest ei räägita laste juuresolekul või lastega. Katrin: „Päris raske on mõista seda piiri, millest siis ausalt lastega rääkida. Oma tunnetest ja vajadustest on vaja neile ausalt rääkida, aga mitte panna neile oma murede koormat. Rääkides töökaotusest, rahalistest raskustest, hirmudest kellegi tervise üle või õpetajate saamatusest, paneme me lastele enese teadmata vastutuse, mida nad võtta ei tohiks. Sellisteks arutlusteks on vaja leida teine täiskasvanu.“

Lapsevanemate pinget suurendab vajadus täita korraga mitmeid erinevaid rolle. Selleks, et kõik sujuks, soovitab Auli koostada nädalakava, päevaplaan ja jaotada tegevused ajaliselt ära. Ka kodu tasub jagada tsoonideks, kus toimub õppetöö ja kodukontor, aga on olemas niiöelda neutraalne ala, kus saab viibida enda vabadel hetkedel. Töö ja õppimise tegemiseks on lausa soovitatav riietuda vastavalt ja mitte olla päev läbi pidžaamas. Laste suurem kaasamine majapidamistöödesse on vajalik tervele perele. Kui enamasti jäetakse ebameeldivaimad kohustused viimasteks, siis psühholoogi sõnul tuleks tegevused järjestada vähemmeeldivatest meeldivateni ja nii nende tegemine tagab parema tulemuse. Samuti tuleb kodus meeles pidada pingutuse, hakkama saamise ja eduka tegevuse puhul kiitmist. Selleks sobib taaskord juba varasemalt kokku lepitud kord. Kas see on võimalus minna nädalavahetusel pikemale jalutuskäigule või võimalus valida magustoit, selle saab iga pere juba ise otsustada.

Päevaplaani ja nädala kava koostamine aitavad kogu perel ühtselt toimida. Kindel režiim hoiab meid ärevuse eest. Loomisel on hea lasta lastel ise päevakava kirja panna. Lastele peab selgitama, et kõik ei pruugi minna plaanipäraselt ja muuta seda koos nendega, kui selleks vajadus tekib. Pere päevakavva tuleb lisada aeg füüsilisteks tegevusteks eraldi lapsele ja koos perega, nii kodus kui ka õues. Eriti oluline on liikumine noortele jalgpalluritele. Meie noored on harjunud vähemalt kolmel korral nädalas 1,5 tundi intensiivselt liikuma. Äkiline füüsilise koormuse langus mõjub ka nende vaimsele tervisele. Auli: „Aita lapsel hoida kindlat päevakava, milles on ka õhuaugud. Hetked, mille tegevuse ta saab ise valida. Hetked, millal ta pole ekraanide taga. Kodus olemine annab meile võimaluse arendada lapse vaimseid oskuseid, mis toetavad teda spordis. Leia koos lapsega erinevaid tegevusi arendamaks: soovi pingutada, oskust ennast analüüsida, keskendumisvõimet, enesekindlust, emotsioonide juhtimist, suhtlemisoskust. Näiteks pusled või lego klotsid on head tegevused.“

Oluline on mõista noorte arengust tulenevat vajadust hoida oma privaatsust ja suhelda sõpradega. Võimalus koos kaaslastega suhelda õppimisel, teleka vaatamisel võib tunduda lapsevanemale liigne, kuid olla noorele väga vajalik. Märgates lapse meeleolus või käitumises muutusi, tuleb võtta seda tõsiselt. „Jälgi oma lapse magamis- ja söömisharjumusi, kui palju ta suhtleb lähedaste ja sõpradega. Kui sa märkad muutusi, siis tasub kohe reageerida ja uurida, millest on lapse arvates muutused tekkinud. Kui ise kohe ei oska, siis tasub küsida spetsialistidelt nõu,“ räägib Auli. Ta lisab: “Praeguses olukorras tasub leida igast päevast ja väljakutsest midagi positiivset. Hea tuju ja naeratus aitavad rohkem, kui arvata võiks.”

Professionaalse abi otsimine on tugevuse märk

Küsi soovitusi, tuge ja kuhu edasi pöörduda: https://peaasi.ee/kysi-noustajalt/

Loe vanemlikest oskustest ja tarkustest siin: https://tarkvanem.ee/

Kõige põhjalikum psühholoogilise abi andmebaas asub lahendus.net lehel: https://lahendus.net/database 

Lähimatest vabadest vastuvõtuaegadest saad ülevaate: https://www.veebiregistratuur.ee/

Katrin: „Suhtlemine on võti, mis meid edasi viib. Suhtlemine lastega, kaaslasega, lähedaste ja sõpradega. Jagada kohustusi ja mõnedest üldse loobuda. Kui pole kuu aega tolmu võtnud, siis ei ole ja kõik. Midagi hullu sellest ei juhtu. Ja koju toitu tellides toetad sa ettevõtteid, kellel on raske. Jällegi puhas võit. Vahest ongi vaja helistada ja kurta. Kurdad, et keegi ei kuula ja mina pean üksi rabama. Väike toetussõna teiselt poolt telefonitoru ja ongi juba kergem. Või panna uks enda järel kinni ja minna jalutama. Võta aega endale rahunemiseks ja patareide laadimiseks. Ning lapsed on jälle maailma kõige armsamad ja abikaasal pole ka häda midagi.“

Kuigi inimesed, pered, suhted ning olukorrad on erinevad, nagu foorumid on aastaid edukalt tõestanud, siis keegi kuskil on ühel või teisel hetkel ikka olnud samas olukorras ja üksi teema pole täiesti uus. Samas vanuses laste vanematel on samad mured, samal spordialal osalejatel on samad küsimused ja raamatupidajad oskavad teineteisele nõu anda. Suhtlemine ja teemade endast välja rääkimine on murede puhul parim ravim. Soovime Flora lastevanemate tagasisidet, kas oleksite huvitatud vestlusõhtutest, kus kuulaksime ja jagaksime kogemusi. Kas need on seotud treeningute ja laste motivatsiooniga või hoopis peresuhetest ja söögitegemisest, selle määraks juba vestluse kulg ise. Ootame tagasisidet täites ankeet SIIN või saates kiri meie kogukonnajuhile katrin.lagerest@fcflora.ee

Soovime kõigile rõõmu ja tugevat tervist!