Väravavahtide treening - "Peapall" 18. osa – FC Flora -FC Flora

Klubi-UUDISED

Väravavahtide treening – “Peapall” 18. osa

FC Flora taskuhäälingu „Peapall“ 18. osas oli saatekülalisteks FC Flora esindusvõistkonna väravavahtide treener Aiko Orgla ja Eesti Jalgpalli Liidu noortekoondiste väravavahtide peatreener Andrus Lukjanov ning teemaks oli väravavahtide treeningud. Räägiti sellest, kuidas väravavahtide treeningut on seni tehtud ning kuidas seda võiks teha. Lisaks sellele, arutleti väravavahi trennide eeliste ja ka kitsaskohtade üle. Saadet juhib Silver Grauberg.

Episood salvestati 25. mail 2021

18. episoodis arutlevad teema üle kogenud endised Premium liiga väravavahid. FC Flora väravavahtide treeneril on Premium liigas kirjas 128 kohtumist ning on omandanud UEFA A treeneri litsentsi. Saate teine külaline Andrus Lukjanov on mänginud Premium liigas 40 kohtumist ning pidanud treeneri rolli juba aastaid ja nüüdseks on välja jõudnud Eesti noortekoondistesse. 

Eesti jalgpalli rahvuskoondises pole ühel positsioonil peaaegu alati midagi vajaka jäänud – väravavaht. Eestil on pikalt olnud häid väravavahte – Inglismaa kõrgliigas mänginud ning ka Arsenali ridadesse kuulunud Mart Poom, Venemaal ja Poolas taset näidanud Sergei Pareiko ning stabiilselt kindlad Sergei Lepmets ning Mihkel Aksalu. Uuel generatsioonil on väravavahtidel juba suurem konkurents, kui Arsenali noorteakadeemiasse kuuluv Karl-Jakob Hein ning FC Flora väravavaht Matvei Igonen võitlevad koondises esikinda pärast.

Millele keskendutakse väravavahtide treenimisel? 

Eesti on viimastel aegadel panustanud aina rohkem ressurssi jalgpalli treenerite koolitamisele, et nemad saaksid hea hariduse jalgpallist ning seda mängijatele edasi anda. “Kui vaadata seda viite aastat, kus ma olen olnud Eesti Jalgpalli Liidus, siis on toimunud suur areng väravavahtide treenerite koolitamise osas ja klubides on rohkem väravavahtide treenereid. Seda on näha noorteklassides, kus kohtab väravavahte, kes on juba kokkupuutunud väravavahtide treeneriga,” ütles Andrus Lukjanov. Lisaks näitab asjaolu, et Premium liiga klubid ning juba ka osad Esiliiga klubid on palganud omale väravavahtide treenerid. Lukjanov meenutab, et tema mängimise ajal oli Premium liigas umbes neljal klubil väravavahtide treenerid ning Esiliiga klubidel need puudusid.

Maailma jalgpall areneb tohutu kiirusega ning kui vanasti polnud väravavahtide jaoks nii tähtis jalaga mäng, siis tänapäeval on jalaga mäng üks tähtsamaid osasid väravavahtidel. Eestis on tõstetud jalaga mängu oskuse olulisust, kuid ära ei saa unustada ka seda, milleks väravavaht väravas on – tõrjetööd. “Väravavahtidel on lisaks jalaga mänguga osata mängida väga hästi ka kätega – see individuaalne töö peabki olema suurema osakaaluga kui väljakumängijatel,” ütles Aiko Orgla. 

Mänguliste situatsioonide loomine treeningutel ning läbi selle treenimine peaks väravavahile andma julgust rasketes olukordades enesekindluse, kuna on sarnast olukorda kogenud treeningplatsil. “Läbi mänguliste situatsioonide, kus väravavaht ei tea, kas tuleb löök või sööt, peab ta hakkama ära tunnetama, mis tulema hakkab, aga samas ta ei saa ka ennetada, sest võib liiga varakult ära liikuda ning on olukorrast väljas,” arutles Lukjanov. “Mänguliste situatsioonidesse ei saa liiga ruttu minna, sest kui väravavahil puudub baastehnika, ei ole tehniline sooritus piisav,” lisas ta. Aiko Orgla sõnul FC Flora esindusvõistkonnas kaasatakse väravavahid tihti väljakumängijatega ühisesse harjutusse, et luua loomulikud mängulised olukorrad. Kuid on ka väravavahtidel individuaalsed ja ainult väravavahtidele mõeldud harjutused, et harjutada tehnikat ning puurilukkude baasoskusi – see kestab Flora esinduses ühe treeningu ajal keskmiselt 15-25 minutit. Selle ajaga tehakse väravavahid soojaks ning käia mingid elemendid läbi enne, kui liitutakse ülejäänud võistkonnaga. 

“Tohutult on muutunud see, kuidas väravavahid trenni teevad. Kui vanu märkmeid vaatan, siis mul on seal kirjas, et on vaja 50 minutit individuaalset trenni väravavahtidega, kuid tänasel päeval on oluline väravavahtidega teha ühiseid harjutusi võistkonnaga,” arvas Orgla. 

Aiko Orgla / Foto: Kenn Rull

Millal võiks alustada väravavahi treeningutega?

“Väravahtide treeninguid võiks alustada alles siis, kui laps saab jalgpallist aru ning on olemas jalgpallilised baasoskused palliga tegeleda. Alles siis tuua juurde käega mäng,” arvab Orgla. Laps tuleb jalgpalli trenni selleks, et ajada palli taga, lüüa seda jalaga ning lüüa väravaid, mille käigus areneb tal arusaam, mis asi jalgpall üldse on ning milliseid oskusi läheb vaja selle mängimiseks. Kui kohe alustada väravavahi treeningutega, kui laps trenni tuleb, siis tal puuduvad erinevad teadmised jalgpallist ning näeb ja kogeb vaid ühte tahku sellest spordialast. “Kui teha 8-12 aastastele lastele üks väravavahtide trenn ning mitu üldist trenni nädalas, on okei,” usub Aiko Orgla.  

“Esimesed eksimused, väravate sisselaskmised ja pillamised on noorele lapsele väravas olles rasked, sest kõik vaatavad tema otsa. Tuleb jälgida, kuidas laps eksimustega toime tuleb,” ütleb Lukjanov. On oht, kui laps spetsialiseerutakse väravavahiks liiga noorelt, tal on üksluised treeningud ning tal tekib tüdinemus ja lõpetab jalgpalli mängimise. 

“Treener võiks kindlasti suunata, kellest võiks saada väravavaht. Igast grupist tekib inimene, kellel tekib huvi olla väravas. On see 8-aastaselt – olgu, aga mängi ka platsil, et kogeda erinevaid oskuseid. Treener peab arvestama ka lapse või mängija sooviga,” usutleb Lukjanov. Kasvõi trennis mängides väljakumängijana, annab arusaama, kuidas erinevatel positsioonidel mängida ning avardab silmanurka, millised võimalused mingil positsioonil on – ehk see annab mängust arusaamise. 

Neil ja paljudel teistel teemadel – näiteks millised on puurilikkude treeningute kitsaskohad ja eelised ja millisel mängijal on suuremad eelised saada heaks väravavahiks – arutati pikemalt Flora taskuhäälingu 18. osas.

Kuula täispikka episoodi YouTube’ist või Spotify’st.