Klubi-UUDISED

Treeneri roll noore elus

4. mai 2021

15. episoodis on saatekülalisteks Auli Andersalu-Targo ja Toomas Hurt. Peapalli 15. episoodi teema on “Treeneri roll noore elus.” Arutleti, miks ja kui suurt mõju saab treener lapse arengule tekitada. Lisaks räägiti väärtustest ja elulistest oskustest, mille õpetamisele võiks treener mõelda. Saadet juhib Silver Grauberg.

Episood salvestati 24. märts 2021.

Treeneri mõju lapse arengule

Keda kuulab teismeline laps, kes käib trennides, kõige rohkem?

Psühholoog Auli Andersalu-Targo usub, et laps kuulab just seda inimest kõige rohkem, kellega tal on parem suhe: “Kui kodus on väga head suhted perekonnaliikmete vahel, siis on vanemate mõjuvõim päris suur. Kui on aga selline pere, kus ei ole väga palju sellist otse suhtlust või vanemad on hõivatud oma asjadega – tööl käimisega, siis väga suure tõenäosusega võib olla treener see inimene, keda noor rohkem kuulab.”

Treener on üldjuhul inimene, kellelt saab omandada uusi väärtusi ja elulisi oskuseid. Auli toob välja, kui noor inimene mõtleb tippsportlaseks saamisest, siis Audentese koolis on treeneri roll sportlase elus väga oluline. “Treeneri roll on väga mõjuvõimas, kui noor jagab treeneriga sarnaseid vaateid ning neil tekib ühine arusaam,” arvab Audenteses koolipsühholoogina töötanud Auli Andersalu-Targo.

Treeneriga või perekonnaga tihe kontakt võib olla nii negatiivne kui ka positiivne. Näiteks, kui perekonnas lapsevanem on autoritaarne, siis tihe kontakt lapsega võib olla negatiivne juhul, kui lapsevanem ei samastu lapsega ega tekita empaatiat.

Inimesed, kes tulevad perekonnast, kus lapsevanemad ei tegele tippspordiga või üleüldse suurema mahuga spordiga, nende jaoks üldjuhul on treener infoallikaks, kust saada usaldusväärset infot – kuidas treenida, toituda ning õigel ajal puhata.

Saatejuht Silver Grauberg käis välja väite, mille üle hakati arutlema: “jalgpallitreener veedab 4-5 korda nädalas lapsega kehaliselt aktiivset aega vähemalt 1,5 tundi järjest. Õhtul koju minnes, veedab see sama laps oma aja toas õppides ja telefonis või arvutis olles. See tähendab, et treener on kõige suurema mõjuga täiskasvanu lapse arengu kontekstis.” 

FC Flora noortetreener Toomas Hurt usub, et tippu jõuavad väga vähesed, on treeneri ülesandeks arendada last ka inimesena, mitte ainult sportlasena: “Kuna päris tippu jõuavad vaid väga vähesed, on treeneril tähtsal kohal noormängijate inimesena arendamine. Iga noortetreener peaks mõistma sotsiaalset vastutust, mis talle langeb. Mida noorem on laps, seda suurem kaal on treeneri sõnadel lapse jaoks, mõnikord isegi suurem, kui kodus vanemate või koolis õpetajate poolt öeldu.”

Palju sõltub treeneri iseloomus ja isiksusest. Kui treeneril on austus iseenda suhtes ja treeneritöö suhtes, siis ta on automaatselt suurem autoriteet lastele ning tal on suurem mõju nende arendamisel. Kui treener on hästi tähelepanelik ja märkab treenitavate saavutusi ja eksimusi, on tal lihtsam leida tugevam kontakt lapsega.

Toomas Hurti sõnul on lastele kool kui kohustus ning trenni minnakse positiivselt, mis paneb treeneri automaatselt helgemasse valgusesse: “Lapsed tajuvad kooli kui kohustust, aga trenni minnakse hea meelega ja positiivselt ja järelikult on treener positiivsem kuju ning teda austatakse rohkem.” Andersalu-Targo lisab veel juurde: “Trennis ilmselt on psühholoogiliste vajaduste rahuldamine terviklikum ja kergem – treeneril on eos olla hea politseinik.”

Väärtushinnangud

Hurt usub, et väärtushinnangud on kivisse raiutud tuhmad, mis on ühiskonna poolt omaks võetud: “Väärtushinnangud on pigem kivisse raiutud tuhmad, mis on kogukonna poolt omaks võetud teatud situatsioonides käitumise valikud.” Need ei saa olla erinevad erinevates situatsioonides.” Üks põhilisemaid väärtushinnanguid, mida treener lastele edasi annab, on pingutamine: “Kui sa tahad midagi saavutada, siis selleks tuleb vaeva näha,” usub Hurt.

Kui inimese eesmärk on olla milleski hea, siis selleks tuleb Andersalu-Targo arvates igapäevaselt vaeva näha: “Kui sul on mingi eesmärk või tegevus, milles sa tahad olla hea, siis pead sa igapäevaselt tegema selle heaks tööd.”

Ära ei saa unustada ka fakti, et lapsed, kes käivad trennides, käivad paralleelselt ka koolis. Paljudel lastel on lisaks raskele treening pingutusele ka kooli pingutus ning raske on leida hingamise momenti, siis see võib viia väga kõrge stressitasemeni või hoopiski läbipõlemiseni, mis on kahjuks väga paljude noorte reaalsus. Siis on loogiline oodata, et lapsel pole parim energia ja vaimne kohalolek, et saavutada sportlikus võtmes maksimum. “Pingutus vajab puhkuseid ja pause, et asi oleks tasakaalus ning treenerid ja õpetajad peaksid seda noortele õpetama” usub Auli. 

Väärtushinnangud, mida treener lapsele annab või peaks edasi andma:

• Pingutamine
• Ausus
• Teiste aitamine
• Eesmärgile orienteeritus
• Arengu vajadus
• Tasakaal
• Positiivsus
• Tänulikkus
• Teistega arvestamine
• Aja planeerimine

Elulised oskused

Treener ei ole noore elus vaid füüsilise võimekuse tõstmiseks. Treeneri roll peaks olema ka eluliste oskuste arendamine, mis teeks sportlasest ka parema inimese. Näiteks arvavad saatekülalised, et treener peaks õpetama:

• Suhtlemisoksust
• Enda eest hoolitsemist
• Õigel ajal puhkamist
• Kuidas õigesti taastuda
• Teistega arvestamist

Näost-näkku suhtlemist jääb digimaailmas aina vähemaks ning treeneri roll selle arendamiseks trennides aina kasvab. Jalgpallis on väga tähtis suhtlusoskus, et võistkonnakaaslased üksteist paremini mõistaks ning, et info liiguks lakkamatult.

Auli arvates, peaks pingutuse ja taastumise vahel olema tasakaal ning puhkama peaks kindlasti ilma ekraanita. Näiteks käima jalutamas või teha kiiruinak. 

Jalgpall on võistkondlik spordiala, mis tähendab, et iga võistkonna lüli on oluline ning võistkond on just nii nõrk, kui nõrk on kõige nõrgem lüli. “Kui sa jätad trenni vahele, on see eelkõige sinu probleem, aga kaudselt on see kogu võistkonna probleem,” ütles Hurt. Kui mängija on ennast kuhugi lubanud ning teised on sellega arvestanud, kuid ei ilmu kohale, siis veab ta kogu võistkonda alt.

Saatejuht Silver Grauberg toob välja intsidendi, mis temal kunagi noorena juhtus. Nimelt varastas keegi garderoobis trennikaaslaselt raha ära ja treener sai sellest teada, mille peale treener ütles kuldse lause, mis on Silverile siiani meeles: “Me ei varasta mitte sellepärast, et me kardaks vahele jääda, vaid sellepärast, et see ei ole meie moodi.”

Psühholoogi sõnul õpetab lastele väärtusi just see, kui täiskasvanu sekkub olukorda huvitundval moel: “Väärtust õpetab see, kui täiskasvanud sekkub huvitundval moel, andes vastutuse olukorra lahendamise lastele, aga toetades neid selle lahenduse otsimisel.”

Seal kus on palju inimesi, on tahest-tahtmata ka probleemid ning konfliktid. Toomas Hurti filosoofias ei ole tähtis, kes alustas probleemi, vaid tähtis on see, kes selle lõpetab ning lõpetada tuleb ilma vägivallata.

Kogu mainitud õpetamine ning väärtuste edasi andmine ei tohiks olla juhuslik, vaid peaks olema läbimõeldud metoodiline lähenemine. “Mulle tundub, et vahepeal jääb puudu sellest, et meie täiskasvanud saaksime ise aru, mida me tahame ja ootame teatud treeninggrupilt ning kuhu me tahame nendega jõuda nii sportlastena kui ka inimestena,” arutleb Auli. “Mulle tundub, et täna veel sellist mõtestatud metoodilist lähenemist noortele veel ei ole,” lisab Toomas Hurt. 

Kuula täispikka episoodi YouTube’st või Spotify’st.