Noored- UUDISED

Tagasivaade Flora noorte hooajale

24. nov. 2020

Eesti Noorte Meistrivõistluse jalgpallis on selleks hooajaks läbi saanud ja on aeg teha kokkuvõte meie noorte tänavustest väljakutsetest ja eesmärkidest.

FC Floral on väga hästi toimiv noortesüsteem ja sellest aastast alustasid klubis tööd metoodikajuhid. Palusime Taavi Trasbergil, FC Flora noortetöö juhil, selgitada klubi nooretöö aluseid ja kokku võtta hooaeg klubi eesmärke silmas pidades.

FC Flora jaoks on oluline, et iga mängija saaks treenida ja mängida temale väljakutsuvas keskkonnas, mis võimaldab noorel enda potentsiaal läbi jalgpalli parimal moel realiseerida. Sellest lähtuvalt oleme klubis mängija arengutee üles ehitanud selliselt, kus mängija kui indiviidi sooritus on seatud võistkonna eesmärkidest ettepoole. Soovime vältida noores eas liigset tulemusele orienteeritud survet, mis võib pärssida noormängija loomulikku arengut. Kuigi tulemus on meie jaoks oluline mõõdupuu, et mõista, kus me oma protsessis asume ja milline on väljakutse meie mängijatele, siis esmatähtis on treeningute ja mängude kvaliteet ning meie treenerite oskus FC Flora mänguplaani ja õppekava kõige optimaalsemalt mängijateni viia.

Kui tavapäraselt on noored harjunud, et kevadel (märtsis-aprillis) algab nende jaoks võistlushooaeg, kus saab silmitsi seista teiste enda vanuste poiste või tüdrukutega, siis seekord nii ei läinud. Vähe sellest, et võistlusmoment puudus, tuli ka trenni teha kodus üksi või perega. Kuna kokkumängu polnud võimalik harjutada, siis keskenduti rohkem individuaalsele treeningule. Treenerid andsid noortele harjutused ette ning ettevalmistused toimusid, kas live vahendusel või saadeti video oma arengust, millele treener andis hiljem tagasisidet.

Taavi Trasberg: „Selge on see, et selline treeningviis mõjutas nii noori, nende eesmärke kui ka klubipoolseid eesmärke. Klubile oli ja on jätkuvalt oluline, et noored saavad läbi mängude harjutada treeningutel omandatud oskuseid ning panna ennast proovile erinevate vastaste vastu. Kuna märtsis, aprillis ja mais võistluseid ei toimunud, kuid ülejäänud hooaeg möödas küllaltki plaanipäraselt, siis oli ikkagi võimalik teostada seatud sihte. Just meistrivõistlused pakuvad selleks sobivat väljundit, sest treener saab vastavalt grupi tasemele otsustada, millisel tasandil ta enda võistkonnaga osaleb.“

„Eelpool mainitud eripärasused küll muutsid võistlushooaega, kuid sellest hoolimata said kõik liigad plaanipäraselt mängitud, mis on kokkuvõttes väga positiivne. Mänge oli seetõttu mingitel perioodidel küll tihedamalt, aga sellega pidid nii treenerid kui ka noored kiiresti kohanema ning kokkuvõttes tehti väga head tööd.“ lisab ta.

Reili Järvalt, FC Flora tegevjuht: „Kiitus kõigile 37-le noortevõistkonnale, kes treenisid tublisti ning viisid täide oma tänavused eesmärgid. Hea meel on tõdeda, et Florat esindas meistrivõistlustel tänavu 585 noort, kellest 56 on tüdrukud.“

Palusime Flora treeneritel tänavune väljakutsete rohke hooaeg kokku võtta.

Mis olid lõppenud aasta eesmärgid, kas saavutati või millest jäi puudu?

Kelly Rosen (U17 tüdrukute abitreener ning U14 tüdrukute peatreener): Uue grupi treenerina oli esmaseks eesmärgiks mängijaid tundma õppida. Kahjuks tõmbas eriolukord sellele üsna kiirelt kriipsu peale. Võistkonnana oli eesmärk mäng-mängult areneda ja oma taset tõsta. Hooaja esimene pool oli raske, kuid vaadates tulemusi ja mängupilti hooaja lõpu poole, siis sellega võin peaaegu rahule jääda.

Silja Goroško (U12 tüdrukute treener): Sellel aastal mängisid U12 tüdrukud esmakordselt meistrivõistlusi kodus-võõrsil süsteemis, mis nõuab tüdrukutelt rohkem pühendumist, sest mängud on iganädalaselt, mitte enam 4 korda hooaja jooksul. Olin võistkonna pühendumisega väga rahul. Tüdrukud olid igal mängul olemas ning oma tegemised olid planeeritud jalgpalliga arvestades. Hooaja käigus oli näha, et tüdrukud arenesid nii kehaliselt kui ka vaimselt/emotsionaalselt väga palju. Siiani mängisime turniire ning keskendumine ja mängimine turniiril on teine, kui mängida ühe vastasega terve mäng. Hooaja jooksul saime üldiselt hea rütmi sisse ning omandasime palju mängutarkust.

Andres Koogas (U14 & U12 gruppide treener): Eesmärk oli treenida läbi mõtestatud tegevuse ja mängida vastavalt meie jalgpallilisele nägemusele. Võib öelda, et see õnnestus ning olime tänu sellele ka küllaltki resultatiivsed.

Norman Põder (U13, U11 & U9 gruppide treener): Eesmärk on alati noortel saavutada teadmised antud aastal õppekavas olevate teemade ja oskuste kohta ning seejärel neid edukalt väljakul realiseerida.

Kuidas selle aasta keerdkäigud on mõjutanud treenimist?

Kelly Rosen: Eks alguses oli kõigil harjumatu ja mingil määral ka raske. Treenerina tuli kindlasti teatud mugavustsoonist välja tulla ja mängijatele teistsuguseid lahendusi leida. Eesmärk oli hoida kõiki endiselt jalgpalli juures ning samuti ka üksi treenimine toredaks teha. Mõnele pidid kindlasti rohkem seda mõtet maha müüma. Selleks, et tippu jõuda peab meeletult palju üksi treenima. Eriolukord näitas ära, kes kui kaugele jalgpalliga elus jõuda soovib.

Silja Goroško: Sellel aastal oli keeruline kindlasti enne hooaega see, et ühist kontakt aega oli vähem ning tüdrukud said treenida rohkem individuaalselt. 

Andres Koogas: Mingi hulk treeninguid jäi kevadel grupina tegemata, aga muus osas ei näe suuremat muutust. 

Norman Põder: Kindlasti muutus mängugraafik tihedamaks peale eriolukorda, kuid usun, et suures pildis ei mõjutanud see palju. Noored oli lihtsalt veel janusemad jalgpalli ja sellega seonduva järgi.

Kuidas motiveerida noori, kui kokku pole võimalik tulla  ja kuidas see mõjutas kokkuvõttes ka eesmärke?

Kelly Rosen: Mida nooremaid jalgpallureid sa treenid, seda olulisem on (oli) sotsiaalne pool. Eriolukorra ajal tuli koostada erinevaid mänge/võistlusi, selleks et noored tajuks, et kõik on võistkonna liikmed ja kedagi pole kõrvale jäetud. Õnneks lahkujaid polnud ja eriolukorra lõppedes sain jätkata samade mängijatega töötamist. Kui koos ei treeni, ei teki ka üksteise mõistmist. Hooaja esimene pool võis selle taha jääda. Samas, kõigil oli raske ja keeruline.

Silja Goroško: Mina olen tüdrukutel lasknud teha oma individuaalsetest treeningutest videoid ja pilte mida mulle saata. Mitme tüdruku puhul oli näha, et tagasiside saatmisega oli vaeva nähtud ning treeningud väga asjalikud.

Andres Koogas: Motiveerisime läbi videoklippide ja erinevate väljakutsete, kus lõime treeneritena ka ise kaasa. 

Norman Põder: Eriolukorra ajal tuli palju asju teha Zoomis. See annab võistkonnale siiski ühtse tunde ja rohkem motivatsiooni, nähes ka meeskonnakaaslasi. Neil poistel, kellel on unistus silme ees, on kindlasti lihtsam, sest nemad teavad selgelt, mille poole nad püüdlevad.

Millised uued treeningmeetodid tuli võtta kasutusele seoses kevadel olnud eriolukorraga?

Kelly Rosen: Treenerina vaatasin tundide viisi erinevaid videoid läbi, et leida treenitavate jaoks piisava raskusega trennid. Samuti, et ei oleks üksluine ja iga nädal uued väljakutsed. Ka see hoiab mängijaid motiveerituna. Väga palju tuli kasuks ka Flora enda loodud treeningvideod. Nii nagu kõik teisedki grupid, tegime Zoomis trenni. Osad mängijad on praegu isolatsioonis, sest on kokku puutunud koroonaviirusesse nakatunuga. Ka neile oleme koostanud erinevad trennid, mida saavad iseseisvalt järgida.

Silja Goroško: Eriolukorra ajal oli väga palju individuaalset tööd. Tüdrukud tegid üldkehalist ning palliga tehnikat, kava ja videotreeningute põhjal. 

Andres Koogas: Individuaalsed kavad, treeningpäeviku pidamine.

Norman Põder: Eriolukorra ajal said poisid individuaalsed kavad, mida sooritasime nii koos Zoomi vahendusel kui ka iseseisvalt. Usun, et antud harjumus, ise harjutada, peaks sisse jääma ka edaspidiseks. Zoom-i kasutame ka praegu peale eriolukorda, näiteks poistega koosolekute, viktoriinide jms tegemiseks.

Kas tänu sellistele treeningmeetoditele treenivad nüüd noored rohkem iseseisvalt?

Kelly Rosen: Kes tahab kaugele jõuda, treenis juba enne iseseisvalt. Mõni mängija on kindlasti sinna juurde lisandunud, kuid suurt tõusu tüdrukute gruppide puhul ei tähelda.

Silja Goroško: Hetkel kui uusi piiranguid meile veel lisandunud ei ole, siis me individuaalseid treeninguid ei tee, jätame selle hetkeks, kui koos enam trenni teha ei saa. Mina näen, et ühine aeg on tüdrukutel igati vajalik nii kehalises kui ka emotsionaalses võtmes.

Andres Koogas: Raske öelda. Aga pigem küll.

Täname kõiki oma noori jalgpallureid, treenereid ja lapsevanemaid kordaläinud hooaja eest!

Üks klubi, üks pere.