Kogukond-UUDISED

Flora legendide nurk: Tõnis Vanna

4. okt. 2020

FC Flora 30. juubeliaasta puhul toome teieni intervjuud Flora jaoks tähtsate ning legendaarsete inimestega, kes on olnud osa just sellise klubi loomisel, nagu FC Flora hetkel on. Selleks, et need intervjuud ainult kavadesse tolmu koguma ei jääks, avaldame ka siin, kodulehel, intervjuud peale kodumänge! 

FC Flora vs Viljandi Tuleviku mängu legend on Tõnis Vanna. Tõnis mängis rohelises särgist aastatel 2007-2009 ning on löönud FC Flora kõige meeldejäävama värava.

Kuidas sa jõudsid jalgpallini ning milline nägi välja sinu jalgpallikarjäär?

Jalgpallini jõudsin läbi hoovijalgpalli. Paneelmajade hoovi juurde projekteeritud ning ennekõike pesukuivatamiseks mõeldud, kuid rohkem jalgpalliväravaid meenutavad konstruktsioonid, lõid jalgpalliks või erinevateks jalgpalliga seotud mängudeks sobivad tingimused. Oli kordi, kus äsja kuivama riputatud valge voodilina sai tööõnnetuse tagajärjel külge pallimustri. 

Kooli minnes hakkasid esimesed juhendatud treeningud. Esimeseks treeneriks Veiko Kurim, kellele järgnesid keskkooli vältel Karel Voolaid, Viktor Mets, Liivo Leetma. Kui vanus juba lubas, siis hakkasin mängima Eesti meistrivõistlustel. Kohe küll tiitli peale ei mänginud, alustasin 5. liigast JK Kõrvemaa nimelisest võistkonnast. Sellele järgnes Paide JK (2.liiga) ning Paide JK-le järgnes omakorda FC Järva-Jaani (4. Liiga). Pärast keskkooli lõpetamist veeres pall FC Florale lähemale. Esimeseks klubiks Flora süsteemis oli Valga Warrior. Valgaga liitusin pärast keskkooli lõpetamist poole hooaja pealt, kus tol hetkel olid treeneriteks Janno Kivisild ja Karel Voolaid. Kaks järgnevat hooaega Warrioris mängisin Ivo Lehtmetsa käe all. Warriori perioodi järgselt veetsin ühe hooaja Viljandi Tulevikus, kus minevikus oli klubi juhendajaks Marko Lelov. 2007. aastal avanesid mulle Fc Flora esindusmeeskonna uksed. Peale kahte hooaega FC Floras Pasi Rautiaineni ning hiljem Tarmo Rüütli juhendamisel, siirdusin Rootsi esiliigasse Syrianska FC-sse. Seal viibisin pool aastat ning sealt edasi viis mu tee ülejäänud pooleks hooajaks Dalkurd FF-i. Pärast Dalkurdi sai minust Nyköping Bis mängija. Rootsi-tuuri lõppedes maandusin sünnilinna klubisse Paide Linnameeskond, kus mängisin kuni oma jalgpallurikarjääri viimase mänguni. Et mitte näiliselt kurva noodiga lõpetada, siis mainin ära, et lõin oma viimases Meistriliiga mängus värava.☺ Tagantjärele vaadates oli põnev teekond. Elule omaste reljeefidega.

Kui suurt rolli Flora mängis Sinu elus?

Jalgpalluriks kujunemisel oli FC Flora kindlasti üks eesmärkidest. Sinna jõudes hakkas jalgpalluriks kasvamise kool tõeliselt pihta. Eelnev oli põhikool ja Flora justkui kutsekool – kui nüüd paralleel tõmmata. Profisportlaseks kujundamisel mängis Flora kindlasti olulist rolli. Mul vedas, et jõudsin Florasse sellel hetkel, kui õppejõuks oli palgatud karismaatiline treener Pasi Rautiainen. Tema ühelt poolt justkui halastamatu, kuid samas õiglane juhendamine nii füüsilisel kui mentaalsel tasandil näitasid, mida see jalgpalluri elukutse päriselt tähendama hakkab. 

Sinu värav Brondby on üks kuulsamaid eesti väravaid internetis, siis mida sa mäletad sellest päevast mängust ja värava hetkest?

Päev algas tavalise mängueelse rutiiniga. Söök-jalutuskäik-uinak ja siis areenile. Enne kui staadioni koridorist mänguplatsile astusime, tuli Markus Jürgenson mulle mänguks edu soovima ning samas ka, mis hiljem selgus, üsna soodsat lepingut pakkuma. Temapoolne pakkumine oli selline, et kui taga nulli hoiame, teeb ta mulle ühe Hessburger eine välja. Tagantjärele mõeldes, selline helde pakkumine, kus tingimuste mittetäitmise korral ei tekkinud mul endal ainsatki kohustust. Vaatamata sellele oli tolles hetkes ikkagi veel kauplemisruumi. Olukorra tõsidust arvestades küsisin:

 „Mis saab siis, kui ma värava löön?“   

„Siis toon 10 einet.“ lubas ta, talle iseloomuliku kavala muigega näol. 

 Sõnapidaja mehena tõi ta need ka Eestisse tagasi jõudes järgmisesse trenni ära. Kiiremad kümme said enne treeningut einestada.

Mängust mäletan võib-olla niipalju, et vastane küll dikteeris mängu, kuid kaitsemäng oli meil tol päeval väga hea ning Mihkel Aksalu tegi väga hea partii. 

Värava hetkest.. Kuna enne mängu lepiti kokku, et meie nurgalöökide ajal jääb üks keskkaitse alati taha turvama, siis see oli mul enesega eelnevalt kokku lepitud, et kui lahtine pall peaks kastist välja tulema, siis ma löön väravale. Tabasin palli ideaalselt ja nii ta oma tee väravasse leidiski. 

Tänavu on FC Flora 30. juubel, mis Sa arvad kus on Flora 10 aasta pärast?

Minu õnnitlused juubeli puhul! Selleks, et ennustada, peaksin köögipoolega rohkem kursis olema. Kuid eemalt kuuldes ja vaadates paistab, et nii treening tingimused kui ka organisatoorne pool on tunduvalt paranenud. Usun, et 10 aasta pärast on FC Flora Euromängude publiku huvi pea et võrdväärne koondise omaga.  

Milline oleks Sinu sümboolne 11 Flora mängijatest läbi ajaloo?

Minu sümboolne FC Flora 11 läbi ajaloo:  

Väravas: Mihkel Aksalu

Kaitses: Enar Jääger, Teet Allas, Karol Mets, Ragnar Klavan

Poolkaitses: Aivar Anniste, Karl-Eerik Luigend, Siksten Kasimir

Ründes: Zakaria Beglarišvili, Vjatšeslav Zahovaiko, Juha Hakola