Klubi- UUDISED

Personaaltreeningud jalgpallis

21. mai 2021

16. episoodis on saatekülalisteks Taavi Trasberg ja Karl Mööl. Peapalli 16. episoodi teema on “Personaaltreeningud jalgpallis”. Arutleti, mis on personaaltreeningutel osalemise eelised ja võimalikud kitsaskohad. Lisaks räägiti personaaltreeningust nii klubi, mängija kui ka treeneri vaatepunktist. Saadet juhib Silver Grauberg.

Episood salvestati 30. aprill 2021.

Personaaltreeningud on maailmas juba väga levinud ning hakkavad vaikselt kanda kinnitama ka Eestis. Nagu igal asjal, on ka sellel omad plussid ja miinused, millele tuleks tähelepanu pöörata, et see oleks efektiivne. 

Klubi 

Klubi vaatenurgast oleks ideaalne, kui personaaltreener tuleks klubi seest, mis annaks grupitreenerile ja personaaltreenerile võimaluse olla tihedamalt kontaktis ja teha koostööd, et laps õpiks õigeid asju. Selline võimalus annaks klubile tagatise, et personaaltreening oleksid kvaliteetne, kuna klubi palkaks inimese, kes neile sobiks. Lisaks oleks personaaltreeneril võimalus käia tihedamalt vaatamas grupitreeninguid ning mänge, et olla kursis mängijate arenguga ja kooskõlastada oma treeningud klubi arengukavaga. 

Eesti klubidel ei ole veel finantsiliselt võimalust palgata personaaltreener klubisiseselt, kuid sellised teemad on aina rohkem aktuaalsemaks läinud. “Me enda klubi sees oleme hetkel kahte treenerit välja koolitamas personaaltreeneriks, kes praegu on grupitreenerid. Selle aasta septembris-oktoobris oleks väljakoolitatud personaaltreenerid, kes saavad mängijatele anda meie klubi nõudmiste kohaselt eratreeninguid,” ütles Taavi Trasberg.

Mängija 

Mängija vaatenurgast on lapsele tähtis tema igapäevane vaimne ja füüsiline värskus. Selleks, et hoida vaimset värskust, tuleb lapsele jätta piisavalt palju vaba aega, kus ta saab ise organiseerida sõpradega “hoovijalgpalli” ja olla loovam. Vaimse värskuse puudumine võib välja tulla alles 5-7 aasta pärast, kus mängija ütleb, et ta ei jaksa enam jalgpalliga tegeleda ja seda on liiga paljuks läinud. Personaaltreening ei tohiks olla lapsevanema või treeneri ambitsioon – see soov peab tulema mängijalt endalt. Füüsilist värskust on treeneritel lihtsam hoida – personaaltreening ei tohi lõhkuda treeningkava mahtu, et laps hakkaks liialt väsima. 

“Mängija oskused tulevad nende vabal aja. Nad teevad need tiimi trennid, nad teevad selle eratrenni ja nad mängivad, aga nende oskused tulevad tegelikult vabal ajal – mis nad teevad vabal ajal aias palliga, sõpradega palliga ja seal nad hoiavad oma loomingulist poolt alles,” sõnas Karl Mööl.

Treener 

Taavi Trasbergi sõnul peab personaaltreener olema avatud tegema koostööd klubiga ja selle grupi treeneriga, kelle grupist mängija on pärit, keda personaaltreener treenima plaanib hakata: “Personaaltreener peab olema kursis mängija individuaalse arenguplaaniga.”

Personaaltreener peaks oma treeningud planeerima mängija klubipoolse treeneri soovide ja info abiga, et mängija areneks klubile ja mängijale soovitud suunas.  Ideaalne oleks see, kui personaaltreener käiks treenitava mänge vaatamas, et olla rohkem kursis, kuidas mängija on arenenud või kus oleks vaja juurde panna. See annab personaaltreenerile võimaluse rohkem tutvuda mängijaga ning panustada tema paremale arengule. 

Personaaltreeningute eelised

• Treener keskendub ainuisikule
• Rohkelt puuteid palliga
• Põhjalik tagasiside
• Nõrkuste parandamisele orienteerumine
• Detailne treening

Personaaltreeningute kitsaskohad

• Ülekoormuse oht (vaimne ja füüsiline)
• Oht keskenduda liialt ühele spordialale (lapse üksluine areng)
• Vähene kommunikatsioon personaaltreeneri ja klubi vahel
• Oht õpetada asju, mis pole jalgpalliklubi arengukavas

Tuleb jälgida üldist füüsilist koormust, et personaaltreening ei tekitaks lapsele ülekoormust, mis põhjustaks erinevaid vigastusi. “Kui me räägime neljast organiseeritud jalgpallilisest tegevusest, siis ma näeksin, et vaba aega jalgpalli mängida võiks olla ka sees. Kui me võtaks personaaltreeningud ka juurde, oleks viis jalgpallilist tegevust ja lapsel kaoks vaba aeg ära, et lihtsalt jalgpalli mängida. Ma tahan, et lapsel jääks sellist vaba aega, kus laps ise organiseerib, ajab sõbrad kokku ja saab mängida mängu (jalgpalli), mis ongi neile mõeldud, ilma, et peaks mõtlema treenerile,” arvab Trasberg.

Enamus personaaltreenerid on väljastpoolt jalgpalliklubisid ning osadel klubidel on juba välja kasvanud süsteem ja õppekava, kuidas noori treenida ja mida õpetada ning kui personaaltreener on väljastpoolt organisatsiooni, võib tekkida oht, et treener õpetab või arendab mängijal midagi, mida klubi õppekava ette ei näe.

Kuula täispikka episoodi YouTube’st või Spotify’st.