2. veebr. 2022
Lumine talv ei jäta kedagi ükskõikseks. See teeb rõõmu, kui saab nautida talverõõme. See teeb tuska, kui häirib meie igapäevaseid tegemisi. Sügav lumi ja karm pakane toovad väljakutseid ka lindudele ning loomadele.
Metsloomad ja -linnud ei vaja inimeste poolt lisatoitmist. Eestis elavatest metsloomadest ja -lindudest vaid kolmandik jõuab inimeste vaatevälja. Tihti meelitatakse loomad ja linnud ise elumajade juurde jättes neile toidukraami. Aga ei arvestada, et kord ühest kohast toitu saama harjunud loom või lind ei muuda kevade saabumisel oma söögikohta ning tuleb sinna tagasi.
Lisatoitu vajavad loomad peamiselt kevade eel, kui mullakoorik on külmunud ja talve eel kogutud energiavarud on lõpukorral. Lisatoidu viimise eel tasub ühendust võtta kohalike jahimeestega. Ulukite eest hoolitsemine on nende ülesanne ning nii saab täpsemalt teada, mis toiduaineid ja kuhu viia. Ikka selleks, et loomad ei harjuks ühe söögikohaga ja ei muutuks seeläbi kiskjatele kergeks saagiks.
Lindudele toidumaja tegemisega meelitad aeda linde, kelle tegemisi on tore koos perega jälgida. Toidumaja meisterdamine annab võimaluse pere noorimaid liikmeid kaasata looduse tundmaõppimisse.
Lisasöötmist võiks alustada siis, kui päevane külm on kestnud juba mitu nädalat või maapind kaetud püsiva lumega. Liiga vara alustamine meelitab meile jääma neidki linnuliike ja linde, kes peaksid lõunamaale lendama. Lumerohkel ja külmal ajal võiks lisatoitu anda iga päev natuke, soojal lumeta ajal võib toitmise ka katkestada. Lisatoit on lindudele abiks suurele sulale või soojale järgneval äkilisel külmal või lumerohkel ajal.
Reegel on, et kui kord on juba lindude toitmisega algust tehtud, siis tuleks seda jätkata kogu talve jooksul – kuna toidurohkus meelitab ligi palju linde, võivad paljud neist (eriti väiksemat kasvu tihased) selle loodusest hankimisega hätta jääda. Toitmise peaks lõpetama püsivate külmade möödumisel ehk märtsi lõpus või aprilli alguses.
Veelindude toitmine on keelatud aastaringselt. Veelindude ränne lõunapoolsetele talvitamisaladele algab siis, kui veekogud jäätuma hakkavad – see on aastatuhandete jooksul väljakujunenud kohastumus, millele inimene kipub vahele segama veelinde saiaga toites. Paraku söövad sinikael-pardid ja kühmnokk-luiged sellist toitu hea meelega, kuid talve edenedes ja veekogude külmudes jäävad linnud toidupuudusel suurde hätta. Sai ei sisalda veelindude jaoks midagi kasulikku ning rikub nende seedimise. Kevadisel pesitsusperioodil veelindudele ebasobiva ja ühekülgse toidu pakkumine viib aga tibude väärarenguteni.
Lindudele toidumaja saab meisterdada ise või soetada poest. Söögikoha paigutusel tuleb arvestada turvalisusega ja hea ligipääsetavusega. Suurimaks ohuks lindudele koduaedades on kassid. Väiksemate lindude eest söövad toidu ära ka tuvid, varesed ja kajakad. Seepärast tasub toidumaja ehitamisel tagada väikeste lindude ohutus.
Kõige lihtsam on ehitada linnutoidumaja vanast piima- või mahlapakist. Paki sisse tuleks lõigata suur auk, kuhu sisse paneme hiljem toidu. Veidi august allapoole oleks vaja teha auk puupulgale, millel linnud saavad istuda.
Flora kogukonnajuht Katrin Lagerest: “Väga palju erinevaid koduseid lahendusi toidumaja meisterdamiseks leiab internetist, kui ülaltoodud ei ole meelepärased. Näiteks SIIN on väga põnevaid lahendusi. Tuleb meeles pidada, et meie roll on olla toetajaks ja mitte muutuda peremeheks. Oluline on tagada lindude ohutus ning mitte segada nende igapäeva.”
Kui sul on juba paigaldatud lindude söögimaja või oled nüüd seda meisterdamas, siis postita sellest pilt sotsiaalmeediasse ja märgi pildid @fcflora ning anna teistelegi võimalus oma toidumajaga tutvuda.
Loe lindude talvitumise kohta lähemalt Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt.
Viimased uudised
22. veebr. 2025
21. veebr. 2025
21. veebr. 2025
20. veebr. 2025
20. veebr. 2025
20. veebr. 2025
20. veebr. 2025
19. veebr. 2025