Naiskond-UUDISED

Kapteni teekond tagasi platsile

20. mai 2021

Hooaja esimeses mängus sai naiskonna värske kapten Kristiina Tullus vigastada. Järgnevate kuude jooksul toome teieni Kristiina enda poolt kirjutatud sissekanded, kus ta räägib oma taastumisprotsessist ja kuidas tal läheb. Esimene sissekanne on teie ees: 

Minu taastumise lugu saab alguse 2. aprillil 2021, umbkaudu 18:10. Flora naiskonna jaoks oli see jalgpalli hooaja esimene ametlik mäng, milleks oli Superkarikas Kalevi naiskonna vastu. Mina olin hooajaks ja selleks mänguks väga valmis ja tahtmist täis, kahjuks kestis see minu jaoks umbes 10 minutit.

Juhtus see, et minu põlv läks katki kerget suunamuutust tehes. Minu jaoks oli see olukord üsna veider, ei saanud aru, mis täpselt oli juhtunud. Sellist valu polnud ma enne tundnud, kui varem on valu ajapikku mööda läinud siis seekord juhtus see tunduvalt hiljem. Platsilt lahkumiseks oli vaja ka kanderaami abi. Kui väljaku kõrvale jõudsin ning valu ja ehmatus väiksemaks jäid, mõistsin, et sinna mängu mul enam asja ilmselt ei ole ja lootsin, et asi väga tõsine pole. Mäletan, et kui ma seal kiirabiautos istusin ja olukorrast toibusin, olin ma väga kurb ja pisarad ei tahtnud voolamist lõpetada. Kiirabi töötaja isegi küsis, et kas nutan valu või kogu selle olukorra pärast, vastasin et olukorra. 

Täpsema diagnoosi juhtunule sain 5 päeva hiljem. Enne seda käisin MRT uuringul. Kui vastus käes, oli selge, et minu jaoks on see hooaeg läbi ja on vaja minna operatsioonile. Diagnoosiks oli, et ACL ehk eesmine ristatiside on katki ning operatsioonil selgus, et oli vaja õmmelda ka ühte meniskit. 

Enne oppi, esimesel nädalal oli minu ülesandeks saada paistetust vähemaks, jalg uuesti liikuma ning hoida lihaseid töös, et nad ikka tugevad püsiksid. Mida paremasse seisu põlv jõudis seda rohkem sai ka erinevaid harjutusi teha. Enne oppi sai palju käidud Spartas, kus siis alguses sain sõita sõudeergomeetril, siis ellipsil ning hiljem juba ka rattal. Kõige selle kõrval tegelesin igapäevaselt jala liikuvuse parandamise ja lihaste tugevdamisega. Eesmärgiks oli jalg enne oppi võimalikult heasse seisu saada, et peale oppi oleks taastumine parem ja lihtsam. 

Aprilli lõpus käisin ära operatsioonil ning see läks hästi. Nüüd tuleb taas võtta natukene rahulikumalt, teha harjutusi nii palju kui jalg lubab. Kuna õmmeldi ka meniskit siis esimesed 4 nädalat pean kõndides kasutama karkude abi ning kõverdada võin põlve kuni 90 kraadi. 

Emotsionaalselt on olnud kogu senine periood üsna keeruline, kuid ma olen väga tänulik, et mul on olnud toeks head sõbrad, pere, naiskond, staff ja kogu klubi. 

Edukat taastumist Kristiinale ning tema järgmist sissekannet võib oodata kuu pärast.