Kapteni teekond tagasi platsile: osa 3 – FC Flora -FC Flora

Naiskond-UUDISED

Kapteni teekond tagasi platsile: osa 3

Naiskonna kapten Kristiina Tullus taastub oma põlvevigastusest. Seekordses sissekandes kirjutab Kristiina milliseid edusamme ta on teinud, kas on tagasilööke olnud ja millal ta loodab naiskonna treenida taas.

Kristiina Tullus trennis jõuharjutust tegemas.

Operatsioonist on nüüdseks möödas 5 kuud ja mõned päevad peale. 

Kui viimati kirjutasin, nägin palju vaeva oma kõnnimustri parandamisega ning veetsin palju aega jõusaalis. Nüüdseks on kõndimine peaaegu normaalne ja olen saanud juba nii mõnedki nädalad omal jalal joosta. Jooksmine ei näinudki algul nii jube välja kui oleks arvanud, oli üsna veider ja väga ei osanud seda jooksusammu teha aga tasa ja targu läheb ka see paremaks. Jõusaali osas pole muutunud midagi, enamus mu trennid mööduvad ikka seal uusi rekordeid lüües. Iga jõusaalitrenni juurde kuulub ka intervall rattal, et hiljem lihtsam raskemaid jookse teha oleks. Vaikselt olen kogumas ka pallipuuteid, neid küll pigem kõksides, söötu lükates ja natuke ka triblamisi tehes. 

Algul öeldi, et taastumiseks läheb 9 kuud, minul veel natuke alla poole teest minna. Siiski ei kiirusta ma kuhugi ja tegelen igapäevaselt selle nimel, et põlv järjest paremasse seisu saada. Eesmärgiks ikkagi terve ja tugevana tagasitulek, võtku sees siis nii kaua aega kui vaja.

Tagasilöökide näol on taastumine pigem olnud hea, väga palju neid teele pole tulnud. Kohati ikka on valu ja ebamugavust ning päevi kui põlv ei luba mingeid asju teha aga eks see kõik käib sellise taastumise ja selle vigastuse juurde. 

Naiskonnaga veedan aega peaaegu sama palju kui enne vigastust. Trenni ma nendega loomulikult kaasa teha ei saa, kuid enamasti olen igas trennis kohal. Isegi kui endal trenn varem tehtud, saab väljaku kõrval kõksida või lihtsalt teistel silma peal hoida. Mängudel olen siiamaani kõigil kohal olnud, kui välja arvata üks Põlva mäng hooaja alguses, mis toimus just peale oppi ning siis jälgisin mängu ülekandest. 

Edasisi eesmärke on mitu, peamine on see, et põlv ilusti terveks saaks. Väiksemad eesmärgid on päevade-nädalate kaupa. Näiteks, et teha ära korralik jõutrenn, toituda korralikult, teha etteantud harjutusi igapäev ja võimalikult palju jpm. Motivatsioonipuudust ei ole kindlasti, pigem tahaks juba rohkem trenni ja harjutusi teha, et ehk natuke kiiremini tervemaks saada ja juba koos teistega mängida. 

Minu jaoks on aeg läinud mõnes mõttes väga kiiresti, varsti on teistel hooaeg läbi ning kaugel ka see uue hooaja ettevalmistus on (mille ma loodan ilusti koos teistega kaasa teha). Aga nagu enne mainisin siis ei kiirusta selle tagasitulekuga ning enne kui uuesti palliplatsile astun tahan olla oma põlves ja iseendas 100% kindel.

Edu kaptenile ja loodame teda varsti platsil näha!