Aastalõpu intervjuu Pelle Pohlakuga – FC Flora -FC Flora

Esindus-UUDISED

Aastalõpu intervjuu Pelle Pohlakuga

Aasta 2021 on lõppemas ning nüüd on õige aeg vaadata tagasi sellele ajaloolisele jalgpalli aastale ning heita pilk ka järgmisele. Nendel teemadel vestlesime Flora presidendi Pelle Pohlakuga.

Milliste ootustega läksid vastu äsja lõppenud hooajale? Mis eesmärgid seadsid klubile, endale?

Eesmärgid olid kõrged nagu nad seda alati on olnud. Soovisime võita kõik Eestis mängus olevad tiitlid nii meeste kui ka naiste poolel peal ning jõuda võimalikult kaugele eurosarjades. Kõik eesmärgid täituvad harva, aga sellisel juhul on tähtis näha, et inimesed andsid selleks endast parima. Saame olla rahul meeskonna esinemisega Euroopas ning naiste poolel tiitli ja karikavõiduga. Lisaks oli meil tavapärane soov nende eesmärkide täitmise käigus arendada mängijaid järgmisele tasemele.

Kuigi meistritiitel ja karikas kaotati, võib seda hooaega lugeda ajalooliseks. FC Flora jõudis esmakordselt Eesti klubina UEFA võistlussarja alagrupiturniirile. Millise hinnangu sa annaksid Flora esindusmeeskonna hooajale?

Pelle Pohlak.

Ma vaataksin neid asju erinevalt. Kindlasti on kõik klubis, treenerid ja mängijad kaasa arvatud, pettunud liigatiitli kaotamise pärast. Samas tõi Konverentsiliiga alagrupiturniirile jõudmine kõigile rõõmu. Usun, et paljud klubis tunnevad seda nii.

Kui suur mõju on Konverentsiliiga alagrupiturniirile jõudmine Florale klubina ja Eesti jalgpallile? 

2011. aastal Eesti koondise EM-i play-offi jõudes vallandus suuremat sorti positiivne energia, mille tulemusel kasvas oluliselt näiteks jalgpallitreeningutel osalevate laste arv. Tahaksin väga, et ka tänane edu mõjutab inimeste üldist hoiakut jalgpalli suunas ja seda, kuidas nad näevad tööd, mida jalgpallis ja meie klubis tehakse.

Kas Flora euroedu tõstab ootuse uuteks eurohooaegadeks Eesti meisterklubile?

Kindlasti hakatakse võrdlema Euroopas meie tänavusi tulemusi teistega ja niimoodi on see alati käinud. Enne tänavust hooaega võrreldi klubide jõudmist play-offi, kuna see oli varasemalt tehtud. Latt on seatud kõrgemale ning Levadia meistritiitel saab lõpliku hinde järgmisel aastal euromängudes.

Flora teenis rekordilise summa Euroopas mängides sellel hooajal. Mis see klubile tähendab ning kuhu see suunatakse?

Majanduslik järjepidevus on üks Eesti jalgpalliklubide suuremaid väljakutseid. Tuludest maksime mängijatele ja töötajatele preemiaid, katsime tekkinud lisakulud ning investeerime esindusmeeskonna tulevikku. Muus osas on väikeseid muudatusi, aga suures plaanis jätkame varasemale sarnase eelarvega.

Kui toimus Konverentsiliiga alagrupiloos, kui eriline oli seda protsessi jälgida?

Kindlasti oli see väga eriline. Varasemalt oleme harjunud vaatama Meistrite liiga ja Euroopa liiga loose kõrvaltvaataja, nüüd olime ise asjas sees.

Meie alagrupis oli Belgia suurklubi KAA Gent, Serbia hiid Belgradi Partizan ja Küprose klubi Famagusta Anorthosis. Kogusime kuue mänguga 5 punkti (1 võit, 2 viiki, 3 kaotust). Oleksid Sa arvanud peale loosimist, et selline seis on pärast kuute mängu? 

Soovisin peale loosimist, et meil õnnestuks kõigis mängudes välja mängida enda parim tase. Kas see toob punkte ja kui palju, ei osanud ette näha. Tagantjärgi võime öelda, et mängisime välja maksimumi lähedase tulemuse. Mingil määral jääb kripeldama kodus Genti vastu saadud kaotus, sest värav tuli pigem ebaloogiliselt ja Famagusta mäng kodus, kus olime 0:2 taga aga omasime võimalusi võiduvärava löömiseks. Samas tundub mulle, et arenesime meeskonnana ka alagrupiturniiri käigus. Positiivne on, et enne viimast vooru oli meil võimalus edasipääsuks, aga samas tuleb tõdeda, et võistkonna jaoks oli see mäng Belgias väga raske ja mängiti viimase energiaga. Samas jaksata sellises situatsioonis mängus püsida ja omada võimalusi punkt saada, on võistkonna jaoks pigem kompliment.

Üks tasavägisem aasta Premium liigas. Kuressaare võttis meilt rohkem punkte kui Levadia ning tagumise otsa klubid üldse näpistasid suuremaid rohkem. Kas selle taga on solidaarsusmehhanism, mis rahastab klubisid, kes ei mängi euromänge?

Liiga areneb samm sammult koos jalgpallikultuuri kasvamisega ja üks mõjuritest selle taga on solidaarsusmehhanismid. Ei mäleta, et kunagi varem oleks Premium liigas viimaseks jäänud meeskond võitnud neljandat ja mänginud kolmandale kohale tulnud võistkonnaga viiki ning et kaheksas oleks võitnud esimest ja mänginud teisega kaks korda viiki. Olen nõus Eesti Jalgpalli Liidu poolt korduvalt rõhutatud asjaoluga, et Premium liiga tugevnemine sõltub täna eelkõige liiga keskmise ja tagumise otsa klubide taseme tõusust ning see omakorda nende klubide mängijate taseme tõusust. Sellist asja ei juhtunud perioodil, kui ise Kuressaaret esindasin.

Flora mängijad said rekordiliselt 14 euromängu + palju tugevaid liigamänge, kus esineti hästi ning see tähendab ka välisklubide huvi mängijate vastu. Matvei Igonen ja Rauno Sappinen on juba liitunud Poola klubidega, kas on veel lahkujaid? 

Matvei Igonen ja Rauno Sappinen on astunud sammu edasi ning eeldatavasti teeb seda veel üks mängija, äärmisel juhul kaks. Mängijate edasiliikumine peab olema hästi plaanitud ja seda nii mängijate kui ka klubi jaoks. Mängija peab liikuma õigel ajal edasi ja esindusmeeskond peab alati mõnevõrra uuenema ning läbi selle ideaalis ka tugevamaks muutuma. Kindlasti on ka Eesti siseselt mõni mängija liikumas.

On meil tulemas uusi mängijaid ja näiteks mis liinidesse?

Treeningutega liitub ca 10 mängijat, kes hooaja lõpus ei treeninud esindusmeeskonnas. Mõni neist läheb arvatavasti enne hooaega laenule ja on ka selliseid mängijaid, keda tahame enda keskkonnas vaadata ja testida. Eelkõige on tegemist kaitsjate ja ründajatega. Kolm mängijat neist on esindusmeeskonna plaanides juba pikemalt sees – üks kaitsja, üks keskväljamängija ja üks ründaja. Hooajaks ettevalmistumiseks mängib esindusmeeskond neli mängu välisklubidega – neist üks toimub Eestis ja kolm võõrsil, lisaks kaks mängu Eesti klubidega Taliturniiril.

Flora astus sammu professionaalse naiskonna suunas. Millest olid need sammud ajendatud ja mis mõtted on edasiseks?

Tahame ehitada üles sportlikult eduka esindusnaiskonna ja selle eeldus on hea noortetöö tüdrukute poole peal. Nagu üldiselt, peame jälgima, et see tegevus oleks igas mõttes jätkusuutlik.

Milline võiks olla Eesti naiste jalgpalli kõrgliiga sinu silmis?

Esimene ja kõige lihtsam asi võiks olla, et kõik Premium liiga klubid hakkaksid pöörama naiste jalgpallile rohkem tähelepanu. Antud tegevus ei saa ega tohi olla lihtsalt kohustus. Mulle tundub, et naiste jalgpallis nähakse tihti kohustust, mitte võimalust luua terviklik ja toimiv klubi igal tasemel.

Naiskond suutis taas kaitsta Meistritiitlit. Kas on mõtteid, kuidas pakkuda meie naiskonnale rohkem väljakutseid ja arengut pakkuvaid kohtumisi?

Jah, mullu soovitasime naiskonnal enne hooaega mängida poiste vastu, et kogeda kiiremat mängu, aga kahjuks panid koroona ja rohked vigastused sellele osaliselt piduri peale. Tänavu proovime esindusnaiskonnale leida lisaks naiste Taliturniirile mänge välisklubidega, ka mängud poiste võistkondade vastu on endiselt plaanis.

Naiskond mängib suvel taas euromänge, mis võiksid olla sealsed eesmärgid? 

Liikuda edasi samm-sammu haaval, püstitades reaalseid eesmärke – teisiti ei ole see võimalik.

Flora on alati olnud avatud klubi ja paljud avaldavad soovi liituda Flora noortega hooaja alguses kui ka keskel. Kas see jääb endiselt nii, et Flora leiab koha kõigile noortele?

Kuna meil on igas aastakäigus mitu võistkonda, siis vastavalt tasemele on võimalik igal noorel leida vastavalt tasemele sobiv grupp. Kindlasti oleme seda usku, et kõigile tuleb anda võimalus osalemiseks. Jalgpalli- ja klubikultuuri kasvamiseks peame suutma tegeleda samal ajal nii tippnoorte kui ka huviharidusega, ehk siis noorte liikumisharrastusega.

Sellel aastal jätkusid eelmisel aastal algatatud ja lisandusid ka uued kogukonnale suunatud projektid (tasuta treeningud noortele ja eakatele Kristiine parkides, Flora liigub, podcast, heategevus). Kuidas need sobituvad jalgpalliklubi tegevustesse?

See kõik kokku ongi jalgpalli- ja klubikultuur, millele eelmises vastuses viitasin. Nii tõstame inimeste teadlikkust jalgpallist, FC Florast kui klubist ja meie tegemistest. Kusjuures üritused mõjuvad ka meie sisemisele kogukonnale ehk töötajatele ja tippmängijatele, ka nemad kasvavad selliste tegevuste käigus. Sisemine aktiivsus on näiteks viinud selleni, et mitmed töötajad käivad jooksmas erinevatel rahvaspordiüritustel ja võtavad koos osa triatloni etappidest. 

Kas hooaja eel püstitatud eesmärgid said täidetud või muutusid mõned neist ajas?

Koroona jättis kogukonnaüritustele ja esindusmeeskonna publikunumbritele korraliku jälje, aga praegune aeg ongi selline, et tuleb kogu aeg kohaneda.

Kuidas võtad kokku Flora aasta 2021? Mille võtad kaasa järgmisesse aastasse?

Saime nii sportlikult kui ka organisatsioonina rohkelt uusi kogemusi. Aasta vahetumisel on hea võimalus järelduste tegemiseks ja olulise kaasavõtmiseks. Olen praegu kõige rohkem mõelnud esindusmeeskonna peale – kuidas olla stabiilselt edukas ja tuua samal ajal enam-vähem pidevalt esindusmeeskonda noormängijaid, kes oleksid võimelised lühikese aja jooksul esindusmeeskonnas kohanema ja selle taset tõstma. Samuti eelarve peale, millised on need lisatulud, mida saaks juurde tekitada ja kasvatada neil perioodidel, kui oleme sportlikult edukad.

Flora presidendi aastalõpu soov oma kogukonnale:

Tänan teid kõiki aasta 2021 eest ja soovin, et ühise eesmärgi nimel kulutatud energia tooks meile rõõmu ka aastal 2022!

Pelle Pohlak. Foto: Janek Eslon