Esindus- UUDISED

Sorga jätkab karjääri USA-s (+intervjuud)

8. jaan. 2020

Mulluse Premium liiga parima väravaküti, FC Flora ja Eesti koondise 20-aastase ründaja Erik Sorga järgmine samm on üle ookeani – tema karjäär jätkub Ameerika Ühendriikides.

Lõppenud hooajal tõelise läbimurde teinud, koduses kõrgliigas 31 väravat kõmmutanud ning ka A-koondise ukse pauguga lahti löönud Erik Sorga sõlmis kolmeaastase lepingu USA profiliiga MLS klubi D.C. United reservmeeskonna Loudoun Unitediga.

Ülesandmise Loudoun Unitedisse tingivad sealsed erireeglid, ent nii pea kui võimalik, liigub Erik juba esindusmeeskonna D.C. Unitedi juurde.

D.C. Unitedi tehniline direktor Stewart Mairs kinnitas, et ootavad väga eestlase lisandumist. “Tegemist on väga mitmekülgse ründetalendiga, kes on löönud väga muljetavaldavalt palju väravaid oma senise klubi eest. Lisaks on ta vaid 20-aastasena saanud kirja juba kuus kohtumist rahvuskoondises ning näeme temas veel suurt arengupotentsiaali. Ootame väga tema liitumist meeskonnaga ning ootame põnevusega, mida ta algaval hooajal korda saadab,” lausus ta.

Loudoun United mängib USA tugevuselt teises ehk USL liigas, kuuludes sealses konverentsidega liigaformaadis idakonverentsi. D.C. Unitedi näol on tegemist neljakordse MLS-i võitjaga, kelle viimane karikas jääb aastasse 2004. Samuti on neljal korral võidetud Supporters’ Shield karikas, mis antakse parima põhihooaja tulemusega meeskonnale. Sel sajandil on kahel korral võidetud ka USA karrikavõistlused, vastvalt 2008 ja 2013.

Mullu lõpetas Washingtonis baseeruv D.C. United põhihooaja idakonverentsis viiendana, ent kaotas play-offi esimeses ringis peale 1:1 lõppenud normaalaega hilisemale finalistile Toronto FC-le 5:1.

Täname omaltpoolt Erikut nende suurepäraste väravate, võitude ja emotsioonide eest ning soovime kõrget lendu ja palju kordaminekuid edasises karjääris. Avaldame siinkohal ka intervjuud toimunu kohta nii Erik Sorga kui klubi presidendi Pelle Pohlakuga.

Erik, palju õnne ülemineku puhul!

Aitäh! Tahan ka omalt poolt tänada nii FC Florat kui ka TJK Legioni ja FC Shtrommit kui klubisid, kus ma kasvanud olen ja kõiki treenereid, kes minuga tegelenud on. Samuti perekonda, kes mulle alati toeks olnud. Ka minu isa oli jalgpallur ja see on tähtis argument minu jalgpalluriks kujunemisel.

Otsus võtta vastu pakkumine teiselt mandrilt ei tulnud ilmselt lihtsalt?

Ei, üldse mitte. Samas olin ühest hetkest täpselt kursis sellega, mis minu ümber toimub ja millised võimalused mul on. Kaalusime üheskoos plusse ja miinuseid, samuti oli võimalik jääda ootama sportlikult veel paremat võimalust, aga ma arutasin asja perekonnaga läbi ja otsustasin nii. Mul on hea meel, et ka klubi toetas mind otsuse tegemisel. Tuleb öelda, et selle mõne nädalaga sain ka palju rohkem infot selle kohta, mis üldse jalgpallurite turul toimub, olin seda asja endale varem ette kujutanud oluliselt lihtsamalt.

Mõistan, et USA-sse kolimine tähendab suurt muutust minu elus, aga tean, et ka selle muutuse keskmes saab olema jalgpall ja see on see, mida ma oskan ja mida ma tahan teha.

Tegid läbimurde hooajal 2019 kuigi oled FC Floras olnud juba alates aasta 2016 algusest. Miks just nüüd?

Ilmselt ma polnud varem selleks küps. Kui küsid, et mida see tähendab, siis vastaksin, et ma nagu ootasin, et mulle antaks võimalus, mitte ei tahtnud seda ise võtta. Tegelikult oli ka 2019. aasta jaanuaris veel sarnane lugu, kui ma pääsesin Mark Andres Lepiku välismaale mineku järel Flora algkooseisu, aga ei suutnud seal kohe kanda kinnitada. Minuga räägiti sellest ja alates aprillist olukord muutus.

Kuidas edasi?

Annan endale aru, et nüüd läheb veel keerulisemaks ja ainult minust endast sõltub veel rohkem kui kunagi varem. Keskendun sellele ja usun, et tulen võõras keskkonnas hästi toime. Näen USA liigat tasemelt sobivana, mis ei tähenda, et midagi võiks tulla kergelt. Jalgpallurina põlen soovist minna väljakule treenima ning mängima ja andma endast kõik. Loomulikult tahan saada ka Eesti koondises kindlaks esiründajaks ja kinnitan, et tulen ka teiselt poolt ookeani alati, kui mind kutsutakse koondise eest mängima.

Edu Sulle uues klubis!

Soovin ka FC Florale edu nii Eestis kui Euroopas!

Pelle, alustuseks anna palun oma kommentaar Erik Sorga siirdumisele USA-sse.

Iga üleminek on keeruline. Kõigepealt selles mõttes, et Eestist ja eestlastest jalgpallurite üleminekud ei tule kunagi kergelt. Ja kui mõne mängija juures tekivad eeldused üleminekuks, siis on järgmine probleem tasakaalu leidmine sportlike ja muude nüansside vahel. Kusjuures ründaja puhul on mistahes suunas järgmise sammu astumine eriti raske, sest ükskõik kuhu ta ei lähe, oodatakse temalt väravaid ja ainult väravaid.

USA liiga on muutumas või juba isegi muutunud – nii näiteks valivad üha sagedamini selle oma karjääris järgmiseks sammuks lõunaameeriklased ja see ei ole enam pensionäride liiga. Kui ma ei eksi, siis oli eelmisel hooajal MLS-is ka kuus soomlast. DC Unitedi ründajate olukord on selline, et Erikul on eeldus saada seal vähemalt alguses tugi mänguaja näol. Tõsi, anname endale aru, et see olukord võib igal hetkel muutuda, aga see ongi koht, kus mängija peab ise hakkama saama ja läbi lööma. Positiivne on, et USA liiga mängib samas rütmis Eesti liigaga, mis tähendab, et mängija liitub uue klubiga ettevalmistusperioodi algusest.

USA liiga tase ei ole järgmise sammuna ebareaalne. Jällegi ei saa samas välistada, et tagantjärele tarkus ütleb midagi muud. 

Kirjelda palun toimunud üleminekut kui protsessi nii üksikasjalikult kui saad.

Kõigepealt pidime otsustama, kas avanev aken on õige aeg üleminekuks. Need arutelud olid novembris ja otsus oli, et pigem jah, eeldusel, et suudame leida või tekib õige võimalus. Teiseks kirjeldasime ära suunad: ideaalse võimalusena pidasime silmas Hollandi liiga esimese poole klubisid, ideaalilähedaseks Portugali, Taani, Belgia ja Shveitsi sarnase loogika alusel toimivaid klubisid. Suurliigade poole me pigem ei vaadanud. Ka mõned Rootsi klubid olid selles loogikas sees. Seejärel tulid võimalikud head sammud, mille hulka kuulusid ka MLS-I klubid eeldusel, et seal on võimalik saada mänguaega. Eelnev jutt käib sportliku nurga alt. Hollandi arvestatavatest klubidest oli Erikul lõpuks üks võimalus minna pooleks aastaks duublisse laenule ja kaks võimalust oodata pakkumist suvises aknas. Ka üks atraktiivne Portugali klubi ja üks Taani klubi soovisid oodata ja vaadata suveni, oli ka konkreetne pakkumine Rootsist, aga majanduslikult nõrgavõitu. Oli ka kaks rahaliselt tugevat võimalust n-ö jalgpalliliselt kummalistest kohtadest, aga neid me edasi ei viinud, sest seal polnud piisavalt sportliku arengu loogikat.

Lõpliku otsuse tegime koos mängijaga ja sisuliselt seisnes see otsustamises, kas võtta vastu ameeriklaste pakkumine, millel oli konkreetne lõpptähtaeg või oodata – kas siis suveni või vähemalt jaanuari akna lõpuni. Mängija ei soovinud riskida ja me toetasime seda otsust.

Lisan tavapubliku jaoks, et distants huvist konkreetse pakkumiseni on oluliselt pikem kui see meediat jälgides tunduda võib.   

FC Floral on olnud üleminekuturl aktiivne nädal…

Jah. Henri Välja on meie jaoks tähtis mängija, näeme teda konkureerimas mängujuhi ja ründava poolkaitsja kohale. Herol Riiberg on täna meie jaoks eelkõige äär, aga pikemas perspektiivis – Herol areneb pigem rahulikus tempos – on tal loomulikult võimalik võtta ka mängujuhi koht. Mihkel Ainsalu peab tegema sel talvel sammu välismaale ja tema jaoks on praegu kaks võimalikku alternatiivi. Loomulikult tahame muutuda meeskonnana tugevamaks ja olla edukad nii Eestis kui ka Euroopas. Oleme aktiivsed ka duubli täiendamise suunal ja seda eelkõige 2002 … 2004 sündinud mängijatega.

Oleme olnud viimastel aastatel edukad eelkõige teiste klubide kasvandikega. Kuidas on lood meie enda noortega?

Klubi juhtimist üle võttes oli minu esimeseks ülesandeks oma noortetöö kordategemine ja uuele tasemele viimine. 2004 sündinud poiste hulgast tulevad esimesed oma noored ilmselt ka esindusmeeskonda ja sealt edasi peaks tase sujuvalt tõusma. Oleme muutnud noortetööd oluliselt kvaliteetsemaks, aga see ei tähenda, et loobuksime koostööst teiste kasvatajaklubidega. Soovime olla edukad eestlastest jalgpallurite arendamise ja kasvatamise kaudu. Mõistame oma vastutusi ja lähtume nendest. Näeme teisi klubisid kui oma partnereid ja oleme nendega ausad. Oleme loonud mängijate arenemiseks vajaliku ja parima võimaliku keskkonna, aga me ei hakka siia mitte kedagi vägisi tooma.

Ükski klubi ei saa areneda ainult olemasolevate mängijate arendamise kaudu. Mis tähendab, et peamegi tahtma oma ridadesse tuua parimaid eestlastest ja eestimaalastest mängijaid, sest välismaa suunas vaatame pigem erandina.

Tulime hooajal 2019 meistriks ja seda nii naiste kui ka meeste poole peal sisuliselt ilma välismaalaste abita – tõsi, Anselmi Mikael Nurmela oli meeskonnas oluline lüli – ja see on tänapäeva maailmas ja eriti Euroopas pigem haruldane. Minu jaoks on see kõige tähtsam asi ja selle üle olen rõõmus.