Peedu vapper 11

FC Peedu

Selle nädala teisipäeval, 7. juunil pidas FC Flora maha uue karikahooaja avamängu ning nagu 1/64 finaalidele sageli kohane, sattusidki kokku sõna otseses mõttes Taavet ja Koljat: äsja 2016. aasta Tipneri karikaga triumfeerinud valitseva jalgpallimeistri Flora vastaseks tõi loos Rahvaliiga meeskonna Pärnu FC Peedu. Vutisõprade hulgas puhkesid koheselt spekulatsioonid, kas karikavõistluste senine väravarekord on ohus ning kui suur kahekohaline arv palle täpselt peedukatele ikkagi taha lüüakse. Reaalsus aga oli ühtaegu nii jahmatav kui rõõmustav. Kollastes särkides rahvusstaadioni murule jooksnud kutid panid Florale tugevalt sõrad vastu, nende kollkipper tegi hiigelpartii ning Flora suutis madalaimal liigatasemel mängivatele “ametivendadele” lüüa vaid 11 väravat, umbes kolm-neli korda vähem, kui kihlavedajad pakkunuks. Vapper 11 platsil, skooriks tugev 0:11. Ootamatu ja üllatav – ja samas südantsoojendav, sest peale mänguilu suutsid peedukad aga pakkuda muudki kõneväärset, mis näitas, kuivõrd oluline selle pisikese Pärnu satsi jaoks see mäng tegelikult oli: mängule tuldi mitmekümnepealise fännibussiga ning platsi kõrval juhendas mängumehi ülikonda ja lipsu kandev šikk treener.

Mis imeloom see FC Peedu siis ikkagi on? Uurisime järele!

FC Peedu väravavaht Karl Eerik Eisenschmidt, kuidas FC Peedu sündis, millal ja miks?

Meeskond sündis Pärnu Ühisgümnaasiumi poiste omavahelisest rivaalitsemisest, pidasime pidevalt omavahelisi jalgpallimatše. Ühel päeval aga otsustasime väed ühendada. Kutsusime juurde ka oma tuttavaid ning otsisime üles poisid kellega noorteklassides tegusid tegime – ja nii kõik alguse saigi.

Kuidas on sündinud tänane koosseis? Kes on teie meeskonna “staarid”?

Suuresti on meie koosseis algusaegadest samana säilinud. Põhituumiku moodustavad Pärnu JK Vapruse ja Pärnu Jalgpalliklubi 1996. aasta lennud. Mina, kui Vapruse esindaja, otsisin üles Vapruse poisid, kes Meistriliigasse ei jõudnud ning Pärnu Jalgpalliklubi esindaja, minu klassivend Kristian Nisumaa, tegeles PJK meeste kutsumisega meie meeskonda. Kuna olin eelnevalt ühe hooaja juba rahvaliigas FC Tahkuranna ridades mänginud, suutsin ka sealt nii mõnegi mehe üle “meelitada”.

Eks meie satsis ole kõik staarid, aga kõige kõvema CV-ga mehed on Ott Midenbritt ja Timo Aas, kes mõlemad ka Pärnu Linnameeskonna värve esindanud. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka meeskonna kaptenit Mattias Oga, kelle võitluslik mäng lisab kõigile meeskonnaliikmetele energiat.

Oma kuttide jalkatausta järgi võiksite mängida märksa kõrgemal tasemel kui Rahvaliiga. Millest selline valik?

Paraku oleme sellises vanuses, et enamik meist käivad alles kooliteed ning seetõttu ei ole meil lihtsalt vahendeid, et neljandas liigas mängida. Neljanda liiga plaan on meil küll juba mitu hooaega mõttes olnud, aga hetkel jääb see puhtalt võimaluste puudumise taha.

Kui loositulemused karikafinaali eel teatavaks said, postitas teie kapten Facebooki emotsioonalse facepalm-video, kuid mängupäevaks olite valmis ning 0:11 valitseva meistri vastu ei ole kindlasti miski, mida häbeneda. Kas teadmine, et saate mängida rahvusstaadionil ja just meistri vastu, andis meeskonnale vaimselt kõva tõuke?

Oo jaa, kindlasti. Eks see video oli rohkem huumorina mõeldud. Peale loosimistulemusi läks igatahes trennides kõva möll lahti: kohal olid mehed, keda muidu nägime ainult mängudel. KÕIK tahtsid rahvusstaadionil mängida, muud juttu kuulda polnudki kui, et “A. Le Coq Arena” ja “FC Flora”. Kõik mehed valmistusid mänguks endast 100% andes.

Kuidas selliseks mänguks valmistumine käis? Kui palju aega kulus palliplatsil, kui palju saunas või õllekruusi taga?

Trenni tegime enne ja teeme edaspidigi kaks korda nädalas. Päev enne Floraga mängu pidasime maha ka selle hooaja esimese rahvaliiga mängu, mille võitsime 9:1. See näitas, et oleme Flora jaoks valmistudes kõik õigesti teinud. Ja mis seal salata: ühe ettevalmistava treeningu pidasime maha tõepoolest just õllekruusi taga: seal panime paika kõige õigema taktika eesootavaks mänguks.

FC Flora ja FC Peedu, karika 1-64 finaal 7. juunil 2016 A. Le Coq Arenal

Tulite mängule soliidsemalt kui mõnigi meistriliiga sats: ülikonnas treenerid ja arst, fännibuss koos poolehoidjate ja lippudega jne. Kas mõttes oligi võtta mängupäevast maksimum ennekõike platsivälise osas? Võib ju vist üsna kindlalt arvata, et enamik teie mängijaist ametlikus mängus enam A. Le Coq Arena murule ei jookse…

Kindlasti läksime maksimumi võtma. Võtsime seda mängu kui Meistrite Liigat. Seetõttu panid ka mängijad ja meeskonna abipersonal end vastavalt riidesse – tahtsime, et meie meeskond jätaks profimeeskonna mulje, just sellise nagu oleme harjunud telekast suurte meeskondade puhul nägema.

Kirjelda oma emotsiooni, mis sind valdas avavile eel rivis seistes ning Flora kaptenilt Mait Toomilt spetsiaalselt selleks mänguks valmistatud vimplit vastu võttes?

Rivis seismise ja vimplivahetuse emotsioon oli väga võimas, jättis tõesti unustamatu mulje. Sellist asja võibki ilmselt kogeda vaid ühe korra elus. Kütsime juba riietusruumis meeskonna emotsiooni ja vaimu üles. Meeskonnad rivistati ka täpselt meie fännide ette, mis ainult võimendas seda emotsiooni. Flora vimpel on meie jaoks suur asi ja troonib tähtsal kohal.

Milline oli taktika ja strateegia, millega Flora vastu tulite?

Taktikaliselt läksime mängima mõistagi kaitsest lähtuvalt, kuna teadsime, et vastased on meist füüsiliselt ja tehniliselt kordades paremad. Eks me ikka lootsime, et tekib ka endal võimalus rünnata, aga põhieesmärk oli oma puur võimalikult puhtana hoida. Kõige suurem ülesanne, mis sai poistele antud, oli mitte “üle teha” JK Virtsu Jalgpalliklubi saavutust, kui nad Tallinna FC Infonetile 0:36 kaotasid. (senine karikavõistluste väravarekord ühes mängus – toim.).

Karl Eerik Eisenschmidt, FC Peedu väravavaht

Kes on FC Peedu fännid?

Eks ikka meie head tuttavad, sõbrad ja sõbrannad. Kuna oleme üsna noored, siis mõistagi ka meie vanemad.

Millised on meeskonna plaanid edasiseks hooajaks?

Oleme endi hinnangul saanud selleks hooajaks kokku oma klubi ajaloo kõige tugevama satsi ja jätsime ka Flora vastu kõva märgi maha. Seetõttu ei saa me muust rääkida kui Rahvaliiga võit! Aga eelkõige lähme siiski mõnusat emotsiooni otsima ja lihtsalt jalgpallist mõnu tundma.

Millistele Premium Liiga satsidele teie meeskonna mängijad päkka peavad?

Kuna oleme Pärnust pärit, siis kõige sümpaatsem on muidugi Pärnu Linnameeskond. Peale Floraga peetud mängu jätsid kindlasti rohevalge võim ja nende fännid jälje meie südameisse ning hoiame florakatele varasemast rohkem pöialt.

Lõpetuseks üks mõttemäng. Oletame, et homme toimub kohtumine Pärnu Linnameeskonna ja FC Peedu vahel. Milline on skoor lõpuvile järel?

Kui meie poisid näitaksid samasugust võitlusvaimu nagu näitasime A. Le Coq Arenal Flora vastu, siis oleks Pärnu peatreeneril Marko Lelovil on nuputamist küllaga! Kuna hetkel pole Pärnu Linnameeskonnal kõige paremad ajad, siis ennustaksin nappi 2-0 võitu Pärnu Linnameeskonnale.

FC Flora soovib visadele vastastele FC Peedust edu ja kordaminekuid edaspidiseks ning peame pöialt, et unistus Rahvaliiga võidust täide läheks!

Viimased videod