Karol Mets koondisest, Piirojast, fännidest

Karol Mets kava Tammeka cover

FC Flora igal kodumängul on tänavu 16-24 leheküljeline mahukas kava, mille keskel alati pikk intervjuu mõne mängija või klubiga seotud inimesega. Hooaja teise kodumängukava persooniloo keskmes on sel korral FC Flora keskkaitsja Karol Mets, kes sai 5.märtsil kirja oma teised 90 minutit rahvuskoondises, kui võõrsil võidet 0:2 Gibraltarit. Sellest ning muust klubis päikeselisel kevadpäeval, päev enne kodumängu Paide Linnameeskonna vastu vestlesimegi. Intervjueeris: Marek Tiits

Karol, mis toimub ühe noore jalgpalluri peas, kui talle tuleb teade, et ta on kutsutud esindama rahvuskoondist?
Eks seda oli raske uskuda ja kindlasti tegi see väga õnnelikuks. Selja taga oli ju kehv hooaeg Floraga ja seda raskem oli seda uudist tõena võtta.

Debüüdi tegid sügiseses sõpruskohtumises Liechtensteini vastu ja teenisid kohe debüütmängus 90 minutit mänguaega. Kui debüüdikutse oleks tulnud hooaja kestel, kas oleks pea ka Premium Liigas madistades pulki täis löönud?
Ei, meistriliiga platsil mõtled ikka ja ainult mängule, seda ei sega isegi sellised uudised.

2013. hooajal lõid Premium Liigas kaitsjana kaks väravat, mõlemad Infonetile. Koondisemängus Gibraltari vastu aga mängisid hoopis kaitsva poolkaitsjana. Kirjelda palun oma ülesandeid ja hakkamasaamist sel harjumatul positsioonil.
Kindlasti oli väga huvitav, kuigi alguses oli oma rollist väga raske aru saada. Minu ülesandeks oli teha pressi palliga liikuva vastase suunas, katta söödutsoone ja meie kaitseliinist ülespoole tõusnud mängijatest jäänud tühimike täitmine. Ragnar Klavan näiteks tegi pikki reide ettepoole rünnakuid alustades, ka temast jäänud augu kinnipanemine oli minu ülesandeks. Oma rolli sisseelamine oli algul keeruline, esimesel poolajal ei tundnud ma end selles kuigi hästi, kohanemine oli raske. Teisel poolajal sain treenerilt hulganisti juhiseid ja näpunäiteid ja endale tundub, et teine poolaeg tuli märksa paremini välja, tundsin end märksa mugavamalt.

Praegu on koondisel käsil ajad, kus meie kibe konkurent Levadia puistab koondisele debütante ja kandidaate nagu varrukast. Karol, millal tuleb taas aeg, mil Flora mehed hakkavad koondise ust murdma, et sinu kõrval platsile pääseda?
Küll ta tuleb. Konkreetselt tänasest meeskonnast ei tahaks kedagi nimetada. Eks koondise jaoks on vaateväljas iga mees, kes Premium Liigas tõhusalt mänguaega teenib ja seda targasti ära kasutada oskab ja tahab.

Sind on sageli kutsutud ja peetud Raio Piiroja mantlipärijaks koondises. Kas selline tituleering tähendab sinu jaoks tunnustust, survet või mingitlaadi moraalset kohustust?
Piiroja on kahtlemata kõva tegija ja koondise jaoks oli ta ülitähtis mees. Kõrgel tasemel mänginud, teinud seda pikka aega. Mina aga ei lase end sellistest juttudest segada, kuna tahan käia ikka oma rada, kujuneda ise ja liikuda ise oma suundades. Eeskujuks on Raio mulle aga ikka, seda kindlasti.

Räägime Florast. Esimese täishooaja Flora eest tegi 2011.aastal, tasuks kohe tiitel. Järgmised aastad nii roosilised ei olnud ja mullune hooaeg läks totaalselt aia taha. Tänavune hooaeg on fänni pilgu läbi alanud ideaalilähedaselt – aga mis edasi saab?
Ideaalne see olukord vast päris ei ole, aga asjad on hästi sujunud, seda küll. Meie kokkumäng on paranenud, kaitsefaasis oleme kindlasti paremad kui möödunud aastal. Meeskonna sisekliima on väga hea. Juurde peame panema veel meeskondlikus kaitsetöös. Individuaalselt on meil väga head kaitsjad, kuid meeskonnana toimimise kallal teeme pidevat tööd.

Aga standardolukorrad, see meie peavalu, millega Levadia meile Superkarika finaalis korduvalt trääsa näitas?
Töötame ja areneme ka nende osas. Väravaid on võimalik igalt poolt lüüa, ega meiegi standardolukordades palli ilu pärast kasti riputa.

Kuidas on välismaiste klubide huviga sinu vastu?
Hetkel ei ole midagi konkreetset.

Aga kui peaksid homme sammu edasi tegema ja välisklubisse siirduma, siis kes on tänases Floras see mees kaitseliinis, kelle jalga oma putsad rahuliku südamega usaldad?
(Muigab). Ma ei pea end üldse nii kõvaks mängijaks, kelle putsade pärast peaks keegi konkureerima või kelle putsade uue omaniku üle peaks arutlema. Meil on meeskonnas häid mehi ja mängijaid küll ja veel, oma putsad aga annan mõnele noorele üle siis, kui olen saanud 35. (Naerab).

Oled Viljandi poiss, tulid Tallinna väga noorena. Milline on sinu side kodulinnaga täna?
Viljandi on mulle alati armas, see on minu kodu ja kunagi lähen ma sinna kindlasti tagasi.

Oli Tallinnas sisseelamine noorele poisile pisut raske ka, nagu meeskonnakaaslane Markus Jürgenson on oma karjääri algust kirjeldanud?
Eks pisut ikka, aga minul oli ehk veidi kergem kohaneda, kui Maksil. Mul olid siin sõbrad ees, kiiresti tekkis suhtlusringkond, kes aitas sisse elada.

Anna Flora fännidele üks lubadus eelseisvaks hooajaks.
Lubadus on suur asi anda ja vastutada… Luban, et Flora ei anna alla! Pusime, kuni tulemus tuleb. Alla tiitli on kõik läbikukkumine, mängime ainult tiitli nimel.

Lõpetuseks – sõnum fännidele.
Vajame teid, teie tuge! Teie toetust! Tulge ja aidake, sest ilma teieta ei ole mängul suurt võlu. Mängupalavikus ei pruugi me teid alati tähele panna ja teinekord on raske teist üle karjuda, eriti, kui trumm mürtsub või laulud kajavad, aga pingelises mängus eduseisu hoida või kehvast seisust välja tulla on tänu fännide toele alati kergem!

Viimased videod

        Annab TV Flora videodele HD kvaliteedi

Meie kodumängude piletimüügi partner!