Võit libises käest…

Kolmapäevaõhtuseks suureks lahinguks oli A. Le Coq Arenale kogunenud selle hooaja rekordit tähistavad 953 pealtvaatajat, kes olid küll tõelise põnevuslahingu tunnistajaks, ent tunnistajaks ka meilt võidu võtnud viimase sekundi väravale. 

Mängud Levadiaga on alati ette teada suured lahingud. Nii võis kindel olla, et seekordne hooaja esimene kodumäng kahe hooaja keskel ühendklubiks saanud Tallinna FCI Levadia on suur vastasseis. Olles sel hooajal kahel korral kohtunud – korra superkarikafinaalis ja korra liigas võõrsil – oli võidunälg eriti suur, sest kaks korda olime tänavu Levadiale minimaalselt pidanud alla vanduma.

Peatreener Jürgen Henn oli selleks mänguks teinud ühe põneva vahetuse, edutades põhikoosseisu tipuründajaks Frank Liivaku asemele seni peamiselt pingilt sekkunud Erik Sorga. “Erik on näidanud, et ta toob mängu teravust ja ta on ka trennides väga heast küljest end näidanud. Soov oli pisut vastast üllatada ja Erik sai hästi oma rolliga hakkama,” lausus Henn.

Mäng algas mõlemalt poolelt üsna ettevaatlikult ning prooviti palli liikuma saada. Esimesed 15 minutit midagi märkimisväärselt ohtlikku ei pakkunud, pigem oldi üksteise osas luuravad. Siis aga hakkas juhtuma. Üsna sarnaselt karikafinaalile pääses Levadia paremalt äärelt läbi ning Markus Jürgenson sai paremalt äärelt lihtsa palli karistusalasse panna, kust karikafinaaliski skoorinud Roman Debelko palli suurema vaevata väravasse suunas. Äratuskell Debelko värava näol oli tirisenud ning kaotusseisust tuli hakata välja rabelema. Vajalik värav enne avapoolaja lõppu ka kätte saadi, kui kiirele vasturünnakule minnes pall Rauno Allikuni toimetati, kes puhta individuaalse meisterlikkuse pealt esmalt kaitsjad ette võttis ning seejärel palli vasakuga vasakule alla nurka suunas. Pausile vastu seega 1:1 viigiseisul.

Teine poolaeg näitas igati, Flora tahab ja väärib võitu. Mehed mängisid suure tahtmisega, kaitses olid asjad korras ja Levadiale kuigi palju ruumi ei jäetud, samal ajal ise otsisime väsimatult juhtväravat. Kõige lähemal oli värav esmalt 60. minutil, kui Gert Kams ligi 25 meetrilt suurepärase karistuslöögi posti saatis. Uus võimalus avanes tal aga mängu esimesel üleminutil, kui karistuslöök pisut lähemalt ning paremalt poolt kasutada oli. Seekord Kams löömata ei jätnud ning viis imelise karistuslöögiga Flora 2:1 ette ning pealtvaatajad joovastusse. Kohtuniku antud 3 lisaminutit olid juba täis ning ülimagusad kolm punkti käeulatuses, kui viienda lisaminutini jõudnud üleajal Levadia oma viimase võimaluse ära kasutas. Jõud viidi kasti ning karistuslöögist antud pikk pall leidis esmalt Jürgensoni pea ning seejärel Dudarevi jala, mis palli koos kohtuniku lõpuvilega lati alla väravasse saatis. Sarnaselt mai alguse mängule Nõmme Kaljuga olime taas viimasel hetkel võidu käest andnud.

Kuula mängujärgseid intervjuusid kapten Gert Kamsi ning peatreener Jürgen Henniga.

Meie õnneks tegi samal õhtul viigi ka Nõmme Kalju ning seega jäi tabeli eesotsas seis muutumatuks. Endiselt lahutab meid FCI Levadiast punkt ning Nõmme Kaljust kaks punkti. Uus ja kindlasti mitte kerge mäng ootab ees juba laupäeval, kui külla tuleb sõita Narva Transile.

Viimased videod