Kuidas käituda lapse vigastuse korral

injury

Varem või hiljem jõuab iga jalgpalluri elus kätte hetk, kus ta saab kahjuks vigastada.

Jalgpallis on vigastuste esinemine sage, eriti just jalgade ja alaselja piirkonnas. Vigastuse võib põhjustada trauma või ülekoormus ning laste puhul on oluline arvesse võtta ka nende individuaalset kasvutempot.

Kui lapsel juhtub trauma või hakkab kusagilt valutama, siis võib tekkida küsimus, kuidas käituda edasi. Just selle jaoks on FC Floras olemas füsioterapeudid, kelle jaoks jalgpallialased vigastused ning nende taastusravi on igapäevaseks nähtuseks. Vajadusel saavad nad suunata lapse edasi FC Flora arsti või oma ala tippspetsialistide juurde. Kõik see tähendab teie lapsele kvaliteetsemat ravi. Korrektne taastusravi vähendab oluliselt jalgpalli juurde tagasipöördumise aega ning mis veel tähtsam, aitab vältida korduvvigastuste tekkimist.

 

Kuidas vigastuse puhul käituda

  1. Esimese asjana loomulikult esmaabi.
  2. Juhul kui vigastus on saadud kuskil mujal või ilmneb alles peale trenni/mängu siis informeerida treenerit.
  3. Mängus või trennis saadud trauma korral rakendada RICE printsiipi (pikem kirjeldus toodud allpool).
  4. Treener olenevalt vigastuses raskusest kas kaasab lapse jätkuvalt trenni, võimaldades tal kaasa teha neid harjutusi mida ta saab või siis vahendab lapsele/lapsevanemale FC Flora füsioterapeudi telefoninumbri.
  5. Laps või lapsevanem võtab ühendust FC Flora füsioterapeudiga ja lepib kokku kohtumise aja. Mõistlik on helistada vahemikust esmaspäevast reedeni 9:00-17:00.
  6. FC Flora füsioterapeut vaatab lapse üle ja annab edasised juhised kuidas käituda (määrab puhkuse, suunab edasi järgmiste arstide juurde, lepib kokku järgmise kohtumise, koostab taastusravi kava).
  7. Iga vigastusega kaasneb taastusravi. Vältimaks olukorda, kus laps ei täida taastusravi kava siis on tal kohustus käia oma võistkonna trennide ajal kohal ja teha seal taastusraviks ettenähtud harjutusi. Sellel on mitu plussi, esiteks on ta jätkuvalt võistkonna juures ja sõprade keskel, teiseks saab treener vajadusel teda aidata ja anda omapoolseid soovitusi, kolmandaks on treeneril olemas ülevaade, mis seisus laps on, millal saab teda hakata kaasama lihtsamatesse harjutustesse ja millal on tal jälle võimalik täiskoormusega trenni teha. Juhul kui harjutused on ette nähtud ka trennivabadel päevadel siis sooritab ta neid iseseisvalt kodus (lastevanemate ülesanne siinkohal on oma lapse tervise eest seista ja jälgida, et laps harjutusi ka reaalselt sooritab).

 

Traumajärgses esmaabis on RICE põhimõte asendunud POLICE-iga. Mida see endast kujutab?

Varasemalt kasutusel olnud RICE printsiip tähendas lahtiseletatuna Rest-Ice-Compression-Elevation ehk vigastatud kohalt koormuse maha võtmist, jää peale panemist, vigastatud kohale kompressiooni avaldamist ning vigastatud koha kõrgemale tõstmist. Seda kõike selleks, et vältida vigastuse hullemaks muutumist. POLICE põhimõtte korral on eesmärk jäänud samaks, aga rõhk on sellel, et vigastatud kohta pole sageli mõistlik täiesti liikumatult seisma jätta.

P – Protection – Vigastatud kohta kaitsmine. Me ei taha traumeeritud kohta edasi vigastada, seega oleks mõistlik kasutada elastiksidet või ortoosi.

OL – Optimal loading – Sageli on võimalik alustada esimeste harjutustega juba vahetult pärast vigastust. Nendeks on isomeetrilised jõuharjutused ja koormusvaba liigese liigutamine (küsi täpsemalt füsioterapeudilt).

I – Ice – Jää. Peamine efekt külmal on valu vähendamine ja paistetuse alandamine. Vigastuse saamise järel oleks hea sinna kiiremas korras midagi külma peale asetada ja hoida seda seal 10-15 minutit. Samas tuleb alati küsida, ega külm juba omakorda valu ei põhjusta. Jääd ei tohi asetada otse paljale nahale (vahele võib panna näiteks õhukese rätiku või elastiksideme), sest vastasel juhul on oht külmapõletuse tekkeks. Iga jalgpalluri kodus võiks sügavkülmas olla korduvkasutatav külmakott, selle puudumisel ajavad vajadusel asja ära ka muud sügavkülmas olevad produktid. Kui tegemist on suure vigastusega, mille puhul on palju turset ja ka rahuolekus kestev valu, siis võiks jätkata jää peal hoidmist iga paari tunni tagant järgmised 24-48h.

C – Compression – Kompressiooni tekitamiseks sobib hästi elastikside, mille võib siduda (mõistlikult) tugevalt ümber vigastatud piirkonna. See aitab suuremat turset ära hoida ning kaitseb ka edasise vigastamise eest. Ka elastikside võiks olla iga jalgpalluri koduse apteegi standardvarustustes.

E – Elevation – Vigastatud koht tuleks tõsta südamest kõrgemale. Näiteks hüppeliigese vigastuse korral on näiteks väljaku ääres mõistlik lamada selili murule ja asetada jalg pingile. Või öösel magamise ajaks sättida jala alla padjad.

Uudised:

Noored

Võida oma treeninggrupiga esindusmeeskonna mängude külastamise võistlus ja treeneri ning perega staadionile UEFA Super CUP kohtumist vaatama!
 

Loe lisaks