Tagasivaade viimasele treeningmängule!

Raskest mängust minimaalne kaotus. 

FC Flora viimane treeningmäng, enne pühapäevast Superkarika finaali ja koduse hooaja algust, toimus Vilniuses Žalgiris meeskonnaga. Leedu kindel valitseja oli hooaja eel täpselt õigeks mõõdupuuks.

Žalgiris võttis 2016. aastal kodustel võistlustel magusa duubli – võideti A Lyga Trakai meeskonna ees ning Karika finaalis seljatati Suduva. Lisades siia Leedu Superkarika võit veebruaris ning saabki öelda, et löödi plats puhtaks. FC Floraga kohtuti sarnaselt tänavusele ka enne eelmise hooaja algust, siis jäi Tallinnas peale Vilniuse meeskond 2:1.

Flora reis mängule algas varakult – lennujaamas koguneti uniste nägudega juba 5:30, et võtta koos sammud Vilniuse lennule. Leedus kinnitati restoranis toekama hommikusöögiga keha ning jõudsime aegsasti halli. Žalgirise esindajatega vesteldes selgus, et sarnaselt meile ootab ka neid juba pühapäeval kohaliku Superkarika finaal. Meeskond on komplekteeritud ja nende ridades näeb sel aastal mitmeid leegionäre.

Mäng ise algas korraliku tempoga ning meie meeste jalgadest reisiväsimust näha küll ei olnud. Vasakul äärel toimetasid usinalt Saliste ja Riiberg. Pärast väikest avaminutite ärevust töötas ka keskkaitse paar õlitatult. Esimesed poolikud võimalused ja löögiüritused tulid kodumeeskonna ponnistustest, kuid need eranditult kastist kaugemalt. Esimese poolaja parima võimaluse eest hoolitsesisd Raunod – kontrarünnakus mängiti suurepäraselt kokku ning Alliku pääses liini selja taha, kuid viimase kaitsja spaage päästis Žalgirise halvimast. Kahjuks lõppes olukord nõnda õnnetult, et Alliku seal veel oma hüppeliigesele viga sai. Erimene poolaeg oli grammi võrra kodumeeskonna käes rohkem, kuid üldine võitluslik pilt oli võrdne.

Rauno võimalus.

Teise poolaja algus oli meie poolt kahjuks unine. Leedukad tulid oluliselt näljasemalt tagasi platsile ning esimese kümne minuti jooksul oli neil suisa kolm ohtlikku võimalust. Õnneks toimetas Richard väravas ülesannete kõrgusel ja kaitses ei lastud jalga sirgeks. Võimalusteks need olukorrad õnneks jäidki. Poolaja keskel mäng võrdsustus ning oli meie kord nõelata – hea sööduga leiti Herol kaitsjate taga ning florakas mängis oskuslikult juba ka väravavahist mööda, kuid kahjuks läks nurga alt tehtud löök valele poole küljevõrku, kahju! Mäng oli juba lõpuvile ootuses, kuid saime veel karistada. Meie paremal äärel kaotati korra valvsus ning tehti nurgalipu ja meie kasti vahel rumal ja kerge viga. Olukorrast antud tsenderdus leidis värava eest keskkaitsja Mamadou Mbodj pea, kes Alandile varianti ei jätnud – 0:1! Sellega me löödud veel ei olnud, kohe järgmisel rünnakul pääsesime kastis pärast segadust löögile ning ainult suurepärane reaktsioonitõrje puurivahilt ei lubanud meid viigiga koju. Lõpuvile andis viimasest treeningmängust minimaalse kaotuse, kuid mäng oli kõrgetasemeline ning hea tempoga.

Herol vastaseid kimbutamas.

Arno Pijpers: „ Ma ei ütleks, et oli halb tulemus. Jah, võit on ainult hea resultaat, kuid arvestades kõiki aspekte, mis meid sellel mängul mõjutasid, olen väga rahul meeskonna esitusega. Nädal on veel minna, pöörame selle jooksul ka standarditele tähelepanu ja ravime mehed terveks. Oleme hooajaks valmis!“

Hooaja esimene tõestamise võimalus tekib juba pühapäeval, kui Superkarika finaalis on vastaseks FCI Tallinn. Tulge aidake meeskond võidule!

 

 

Viimased videod