Õnnelikud florakad külastasid Meistrite liiga finaali

Möödunud aasta suvel käivitunud esindusmeeskonna mängude külastamise projekt on edukalt jätkunud ka tänavu. Esimese perioodi õnnelikud võitjad külastasid mai lõpus toimunud UEFA Meistrite liiga finaali Kiievis.

Läinud aastal käivitus FC Floras projekt, mille eesmärgiks on läbi esindusmeeskonna mängude külastamise harida ja inspireerida klubi noormängijaid, suurendada kogukonna ühtsustunnet, luua staadionile suurepärane atmosfäär ning tekitada lapses ja miks mitte ka lapsevanemas harjumus külastada oma klubi esindusmeeskonna kodumänge. Mängude külastamine ning analüüsimine koos treeneriga aitab noortel jalgpalli paremini tundma õppida ning nähes oma iidoleid väljakul võitlemas tulevikuks motivatsiooni ja inspiratsiooni koguda.

Kui mängupõhise külastusvõistluse auhinnaks saab võidukas noortegrupp võimaluse valida Skyparki, Park Minigolfi või Kuulsaali külastuse vahel, siis perioodipõhise võistluse auhinnad on sarnaselt eelmisele aastale erakordselt ahvatlevad. Nii naasidki selleaastase treeninggruppide võistluse esimese perioodi võitjad hiljuti Ukraina pealinnas toimunud UEFA Meistrite liiga finaalilt, kus 61 561 pealtvaataja ees kohtusid Real Madrid ning Ragnar Klavani koduklubi Liverpool.

Esimese perioodi, mis kestis 3. märtsist 7. aprillini, aktiivseimaks grupiks osutus 2010 sündinud valgete grupp, kelle treeneriteks on Egon Tintse ja Zakaria Beglarishvili. Seejärel loositi konkreetse grupi laste hulgast üks õnnelik, kes koos treeneri ning kahe pereliikmega sai sõita Kiievisse Meistrite liiga finaalile kaasa elama.

Kaspar mängib Floras teist hooaega

Fortuuna valis välja 8-aastase Kaspar Frank Jõgisu, kel jalgpallitrennis teine hooaeg käsil. Lisaks jääb Kasparil aega veel ka korvpallitrenni ning suvisel perioodil orienteerumise jaoks. Kaspari isa Joeli sõnul sai kaks aastat tagasi FC Flora valitud eelkõige klubi prestiižikuse tõttu. „Eesti tuntuima klubina oli Flora koduleht see, kust esimesena trenniaegu uurisime ning kuna need sobisid hästi meie muude liikumistega, siis oli valik lihtne,“ selgitas ta.

„Treener Egon oli meile treeninggruppide võistlust tutvustanud, seega olime projektist teadlikud küll,“ kinnitas Kaspari isa Joel. Kui loosiõnne naeratades avanes Kasparil võimalus Kiievisse sõita koos kahe pereliikme ning oma treeneriga, siis tegelikkuses otsustati pisut teisiti. „Otsustasime pereringis, et sülle langenud loosiõnne tuleb mingilgi määral jagada teiste treeninggrupi liikmetega. Seetõttu andsime Kasparile võimaluse valida, keda ta sooviks endaga kaasa võtta,“ kirjeldas Joel pere otsust.

Kaspari, kelle lemmikmängijateks on maailmas Messi ning Eestis Saliste, valik langes oma hea sõbra ja treeningkaaslase Steni kasuks. Just Sten on see sõber, kellega koos lasteaia õuetundides palli mängides otsustati, et oma oskuste arendamiseks tuleks jalgpallitrenni minna. Niisiis võeti klubi poolt osaks saanud preemiareis Ukrainasse ette neljakesi: Kaspar Frank, tema hea sõber ja trennikaaslane Sten, Kaspari isa Joel ning 2010 valgete treener Egon.

Võidureis kestis kokku kolm päeva, mille jooksul nähti ja kogeti välja palju. „Lahkusime Tallinnast reede varahommikul ning Kiievisse jõudes otsisime esmalt üles oma majutuskohta, mis asus ca 2 kilomeetri kaugusel finaali toimumispaigast – Kiievi olümpiastaadionist. Seejärel läksime linna peale tutvuma nii staadioni, Meistrite liiga ala kui ka Liverpooli fännialaga,“ kirjeldas Joel. Kuigi ilm oli palav ning käimist palju, oli Joeli sõnul poistel põnev ning nad pidasid pikad päevad ilusti vastu.

Linnatänavad olid terve nädalalõpu rahvast pungil täis

Laupäev ehk mängupäev kulges juba täielikult finaali ootuses. „Kuna reedel sai päris palju ringi käidud, otsustasime et võtame kuni finaalini rahulikult. Käisime poistega pargis pisut palli mängimas ning tutvusime Real Madridi fännialaga. Staadionile jõudsime kohale ligi kolm tundi enne suure mängu avavilet,“ rääkis Joel. Kuigi pealtvaatajaid oli Eesti mõistes lausa müstiliselt palju ehk üle 60 000, kulges sissepääs asjaosaliste sõnul üllatavalt ladusalt. Enne mängu tutvuti veel suure staadioniga ning otsiti üles oma istekohad, kus aeg avavileni Liverpooli fännide laulukoori saatel märkamatult möödus.

Küsimusele, millise elamuse jättis mäng, vastas Joel konkreetselt – võimsa! „Vahetu kogemus ning mitmekümne tuhande pealine publik annavad mängul hoopis uued dimensioonid. Peamine vahe Eestiga ongi just mastaapsus. Kusjuures see oli hämmatav, kui ladusalt kõik kulges selliste mastaapide juures,“ lausus Joel.

Ka võidureisi teeninud Kasparile jättis finaali külastus sügava mulje. „Reis meeldis mulle väga, eriti meeldis finaalmäng ja sellega kaasnenud möll staadionil,“ jagas muljeid Kaspar. Lisaks Real Madridi 3:1 võiduga lõppenud mängule jäi Kasparile meelde ka Meistrite liiga tänavaala külastamine koos sealsete väljapanekute ja üritustega. Kõige meeldejäävama seigana meenub Kasparile aga mängu ajal väljakule jooksnud fänn, mis vaatamata tugevatele turvameetmetele ka seekord võimalikuks sai.

Mängule järgnenud pühapäeval vaadati veel Kiievis ringi ning oligi saabunud aeg lennujaama suunduda, et kodutee ette võtta.

Et noortegruppide mängudele kutsumisel on suur roll just noortetreeneritel, saab auhinnast osa ka grupi treener. Nii käis koos Kaspari, tema isa ning sõbra Steniga Ukrainas ka koos Zakaria Beglarishviliga 2010 valgeid juhendav Egon Tintse. Egon on FC Floraga seotud olnud juba üle 20 aasta. Enne jalgpalli juurde tulemist kergejõustikutreenerina töötanud Egon alustas jalgpalli juhendamist Hiiumaal, kuid alates 2008. aastast on töötanud noortetreenerina juba Tallinnas.

„Kindlasti on esindusmeeskonna mängude külastamine noortele vajalik. Seda nii kogukonna liitmise kui ka mängu õppimise protsessis. Öeldakse, et parim treening on mäng, aga ka mängu vaatamine ja sellest aru saamine on hea treeningu eest. Väga hea, et klubi sellist projekti veab,“ kiidab Egon noortegruppide mängukülastusvõistlust.

Küsimusele, kas lapsi peaks mängudele kutsuma ja suunama treener või vanemad, vastas ta, et nii üks kui ka teine. „Treener on kindlasti see esimene suunaja ja infoandja, aga lapsevanema eeskuju mängude külastamisel on lapsele samuti väga oluline. Seda, kui väike mängumees oma isa või miks mitte ka emaga väljaku ääres mängu vaatab ja platsil toimuvat ka omavahel arutab, ei ole võimalik millegagi asendada,“ arvab Egon.

„Meie grupis on mängude külastamine juba üsna populaarne. Kindlasti annab suure osa sellesse ka abitreeneris rollis olev Zaka, kes lastele suureks eeskujuks on,“ toob Egon välja. „Siinkohal saaksid meie võistkondade patroonid palju ära teha, et mängude külastatavus poiste poolt suureneks. Kui patroon suudab oma võistkonnaga ühte sulada, siis on garanteeritud, et nad teda ka platsi äärde vaatama tulevad,“ lisab ta.

Et nii treeneritel kui ka lastel oleks veel üks lisamotivaator, on välja pandud ka mängukülastusvõistluse auhinnad, millest nüüd ka Egon osa sai. „Selline auhinnareis on loomulikult suur elamus kõigile reisil osalejatele. Kogu reis, nii mängu külastamine kui ka muu, oli väga meeldejääv elamus. Alates Kiievist koos tema vaatamisväärsustega nagu Maidan, olümpiastaadion, suured väljakud ja pargid jm ning lõpetades kõigega, mis mänguga seotud oli – suur festivaliala, staadion, meeskondade fännid ning mäng ise loomulikult. Kiiev on suur linn ning palju huvitavat ja kindlasti ka vaatamata, aga see on hea põhjus sinna omal käel uuesti minna,“ lisas Egon lõpetuseks.

Viimased videod