Noortetöö juht: lapsevanemad, palun usaldage oma laste treenereid!

Flora Cup 2003

3. detsembri Postimehes ilmus suurepärane artikkel „Vaid ühele alale keskendumine ja kehv füüsis viivad noorsportlased arstide juurde“, mille soovitaksin igal lapsevanemal läbi lugeda.

http://sport.postimees.ee/2618098/vaid-uhele-alale-keskendumine-ja-kehv-fuusis-viivad-noorsportlased-arstide-juurde

Artikli pealkiri ei anna päriselt täpselt edasi selle sisu, märgatavalt parem pealkiri oleks: „Ühekülgne treening ja ülekoormus viivad noorsportlased arstide juurde“.

Probleem on ka meie klubis täiesti olemas. Üldlevinud ja lihtne mõtlemine on, et rohkem trenni = paremad tulemused. Kui mingitel spordialadel võib see isegi paika pidada (nt suusatamine, jalgrattasõit, maratonijooks), siis jalgpallis see päris nii ei ole. Saates oma noore jalgpallilootuse metsa alla jooksma ei saa me mitte hea jalgpalluri vaid suurepärase võhmaga pikamaajooksja, kes millegipärast jalgpalliplatsil aina uimasemalt ringi liigub.

Teadlased on teinud jalgpalli kohta loendamatul hulgal uuringuid. Kõik nad kinnitavad, et vahe amatööride ja professionaalide vahel ei seisne mitte mängu jooksul läbitud kilomeetrite hulgas, vaid tempos, millega need kilomeetrid läbitakse (rohkem kõrge tempoga jooksu ja sprinte, rohkem kahevõitlusi jne). Nii keeruline kui seda ka uskuda ei ole, siis rohkem kui poole mänguajast jalgpallur kas seisab või jalutab.

Sellel aastal Sunderlandi ülikooli teadlaste poolt läbiviidud uuringus vaadeldi 810 FA Premier League mängijat ja 54 mängu, keskmiselt läbisid mängijad mängu jooksul 10 778 meetrit, millest jalutades 3785 meetrit, kerge sörgiga 4285 meetrit, joostes 1741 meetrit, kõrge tempoga joostes 692 meetrit ja sprintides 246 meetrit (keskmine sprindi pikkus jalgpallis 10-20 meetrit). Arvestades kõike seda, saame lahti kirjutada füüsilised nõudmised jalgpallurile.

Mida plahvatuslikumalt jalgpallur tegutseb, mida kiiremini peale tegevust taastub ja mida kauem suudab oma plahvatuslikkust ja taastumise kiirust säilitada, seda parem jalgpallur ta on.

Seega, jalgpallis kehtib pigem reegel: kvaliteetsem trenn = paremad tulemused. Ja kvaliteetsem trenn tähendab seda, et laps saabub trenni puhanuna ja jaksab kõiki tegevusi teha intensiivselt (st arendada plahvatuslikkust ja sellest taastumise kiirust).

Miks see kõik meie klubi puudutab? Aasta-aastalt läheb surve lapsevanemate poolt nii treeneritele kui ka klubile järjest suuremaks:  „Tehke rohkem trenne!“.

Võidurõõmsalt tullakse ja teatakse, et lapsele on palgatud kergejõustiku eratreener ning ta käib veel lisaks mõne teisi jalgpalliklubi trennides ka. Treener, vaadates lapse valget nägu ja tema liikumise kiirust, mis kohati sarnaneb teo omale, näeb seda niigi.

Kui treener, kellel on kehakultuurialane kõrgharidus ning kes läbib iga-aastaselt nii EJL kui ka klubisiseseid treenerite koolitusi, ei suuda lapsevanemat ümber veenda, siis kahjuks lõppeb lugu aastate pärast nii nagu Postimehe artiklis kirjeldatud… ja lapsevanem saab õhata: „Poisist oleks tulnud veel Eesti koondise mängija, mahud olid täpselt parajad, kahjuks ei pidanud tervis vastu“.

Kokkuvõtvalt, lapsevanemad palun usaldage oma laste treenereid. Kui soovite oma lapsel aidata areneda, siis ennekõike hoolitsege lapse piisava unerežiimi ja tervisliku toitumise eest ning jätke treeningmetoodikat puudutavad küsimused treenerite hooleks.

Ilmar Põhjala
FC Flora noortetöö juht

Viimased videod

Meie kodumängude piletimüügi partner!

        Annab TV Flora videodele HD kvaliteedi