FC Flora katsetab lemmikloomateraapiat

Apis mellifera

Alates käesoleva hooaja aprillikuust võib FC Flora kontoriruumides A. Le Coq Arenal kohata helerohelist värvi kastikesi. Millega tegu? Klubi presidendi Aivar Pohlaku eestvõttel on asutud järjekordse teedrajava ettevõtmise künnisele, mille raames katsetatakse mesilaste kui lemmikloomade pidamist jalgpalliklubi kontoris.

Idee tõukejõuks on poolteist aastat tagasi avaldatud Eesti Maaülikooli uurimus, mille kohaselt langetab lemmikloomaga vähemalt 20 minutit päevas tegelemine tuntavalt stressihormooni taset inimese organismis ning aitab tal seeläbi säilitada produktiivsust kogu tööpäeva vältel.

Miks just mesilased? „See tundus loogiline ja samas põnev valik,“ selgitab Pohlak. „Esiteks olen ise aastaid mesilastega tegelenud ning kui juurdlesime tegevjuht Jaak Printsiga, kuidas hoida alal inimeste motiveeritus ning jätkusuutlik ja tootlik tööõhustik klubi kontoris, jõudsime arusaamisele, et peame mõtlema laiemalt ning astuma ebakonventsionaalseid samme. Mesilased on töökad, kokkuhoidvad ning äärmiselt produktiivsed, teisalt sõbralikud, kuid vajadusel raevukad tegelased. Selline kogukonnamudel sobib meie klubifilosoofiaga nagu valatult.“

Otsusele paigaldada A. Le Coq Arena siseruumidesse korpustarud eelnes lühike testperiood möödunud hooajal. Selle tulemused andsid veendumuse idee elujõulisuses. „Peale esimeste tarude paikapanemist klubi fuajeesse tõusis töötajate vabatahtlikult tehtud ületundide arv summaarselt kuuekordseks,“ kinnitab klubi tegevjuht Jaak Prints. „Inimesed lihtsalt keeldusid töölt lahkumast ning lukustasid end oma kabinettidesse. Kui koridorides liigutigi, tehti seda vaid äärmise vajaduse tekkides jooksusammul ning tõtati seejärel tagasi töölaua taha. Üks töötajatest ei lahkunud tööpostilt koguni 72 tunni vältel! Nii oli otsus tarude püsivalt klubisse toomiseks lihtne tulema ja esimesed neli statsionaarset taru paigaldasime juba möödunud nädalal“ kõneleb veidi paistes näoga tegevjuht entusiastlikult.

Paratamatult kerkivale küsimusele, kas mesilaste pidamine säärases vahetus läheduses inimestega ei kujuta endast mingit ohtu, vastab Aivar Pohlak kindla pearaputusega. „Kes on vähegi nende imeliste putukatega kokku puutunud teab, et mesilasmürk on laialt kasutatav ravimitööstuses ning kui mõni töötajaist peakski nõelata saama, tuleb see talle vaid kasuks. Muuseas, ka Flora fännid on juba avaldanud valmisolekut tribüünidele kaheksa mesitaru püsti panna, et astuda järgmine samm tõeliselt võimsa atmosfääri loomisel Flora kodumängudel. Neil on plaan kasutada pürotehnika asemel mesilasi, et oma meeskonda innustada. Ka ei salli mesilased alkoholilõhna, mistõttu on käesolevast hooajast alates Flora fännisektor täielikult alkoholivaba.“

Kas mesilastest on kasu ka mängijatele? „Absoluutselt,“ kinnitab Pohlak. „Möödunud aastal tegi esindusmeeskond kord Lilleküla muruväljakul trenni ning platsile viidud mesitaru asukate aktiivne kaasalöömine treeningprotsessis päädis sellega, et üks meie mängijatest sattus nii hoogu, et jooksis läbi kontori peaukse klaasi. See näitab selgelt, millise füüsilise ning vaimse laengu annavad mesilased mängijatele!“

Kõigile mesilastele õmmeldakse tillukesed rohevalged vormid, mille abil on Flora mesilasi lihtne teiste hulgast ära tunda.

Pilootprojekti edukaks osutumise korral on plaanis metoodikat ka teistesse klubidesse eksportida. „Õieti on sellega juba algust tehtud,“ avaldab Pohlak. „FC Levadia pressiesindaja Indrek Petersoo laenas meilt ühe taru ning tema produktiivsus tõusis niivõrd võimsalt, et ta kopeeris kahe ööpäeva jooksul Levadia Twitteri kanalisse kogu Eesti meedia jalgpalliuudised!“

Projekt koodnimega „Magus valu“ kestab esialgu käesoleva hooaja lõpuni.

Viimased videod