Klubi-UUDISED

Eesti laste kohusetundlikkus ja kõrge tase üllatavad Barcelona treenereid

14. juuli 2016

Lilleküla jalgpallikompleksis toimuva FC Barcelona lastelaagri intensiivkursuse viimasel päeval intervjueerisid reporterid Emeli Hurt ja Iiris Purge Barcelonast Eestimaale saabunud treenerite koordinaatorit Albert Medall Mundet’. 

Albert, kui suur on Barcelona akadeemia, milles seisnevad selle põhiväärtused ning filosoofia?

Ma ei tea täpset õpilaste arvu, kuid see jääb kusagile 350 ümber. Akadeemia õppejõududena ei positsioneeri me end ainult treeneritena; pigem õpetajatena, kes peavad selgitama noortele, et hea mängija ei ole üksnes see, kes on tehniliselt tugev, vaid ka see, kelle käitumine väljakul peegeldab tema tarkust. Selles laagris tahamegi eelkõige seda tõsiasja mängijatele edasi anda ning tähtsustada taktikalisi oskusi. Me ei tõmba joont eri positsioonide mängijate vahele, õpetades ühtedele triblamist ja teistele söödumängu – käsitleme kõiki ühtse tervikuna.

Olete ise pärit Barcelonast, kuid kuidas jõudsite Barcelona jalgpalliklubisse?

Olin juba pikalt treeneriametis, kui ühel päeval helistati mulle FCB-st ning kutsuti Barca akadeemia treenerite katsetele. Kataloonlastele on FC Barcelona väga püha ja kui sain teada, et olin üks kahest, kes läbis katsed edukalt, võtsin pakkumise kinnisilmi vastu.

Ent kus algas teie mängijatee?

Mina alustasin väiksemas klubis, aga tegin ka katsed pääsemaks Barca akadeemiasse. Paraku minu oskused ei küündinud toona nõutud tasemeni ning sain sisse ühte akadeemia filiaalidest. Mängisin seal paar hooaega, kuid otsustasin sellest karjäärist loobuda, sest tundsin, et treenerina suudan endast rohkem anda.

Millised olid teie teadmised Eestist ning Eesti jalgpallist enne siia saabumist?

Teadmisi oli vähe, olin vaid kuulnud, et Eesti on väike riik Venemaa kõrval. Olin paari Eesti koondise mängu näinud, kuid täpsemat ülevaadet siinsest elust mul polnud.

Kui ekstreemne on teie jaoks Eesti ilm ning kas see on seganud laagri läbiviimist?

Ilm on muutuv, kuid oleme sellega harjunud. Siin on meile võimaldatud ideaalsed tingimused: muruväljak, kunstmuru ning ka sisehall. Paremaid treeningtingimusi ei oskakski tahta, seetõttu pole ilm meid suutnud heidutada.

Milles seisneb põhierinevus Eesti ja Hispaania laste vahel?

Nad on äärmiselt erinevad. Hispaania lapsed näitavad väljakul rohkem kirge välja ning sellest tulenevalt on nad platsil ka närvilisemad. Eesti lapsed seevastu paistavad silma vaoshoitusega ning nad ei kaeba peaaegu mitte kunagi oma probleemide üle. Samuti on eestlased kohati töökamad ning kindlasti väga hea kasvatusega.

Millise riigi lastega sarnanevad selle laagri vutipoisid- ja tüdrukud kõige rohkem oma mängustiili ning käitumise poolest?

Ma olen selle laagri raames külastanud Hollandit, Ungarit, USA-d ning muidugi ka Hispaania eri piirkondi ja mulle tundub, et kõige sarnasemad on ehk Ungari lapsed.

Kas te näete meie laste silmades tahet seda mängu mängida ning kuidas hindate meie noorte taset?

Ma pole varem nii ühtlase tasemega treeninglaagrit näinudki! Minu meeldivaks üllatuseks on kõik laagris osalejad kõrgete oskustega noormängijad, kes tunnevad sellest mängust rõõmu!

Räägime veidi tulevikust. Kas Eesti jalgpall on teie meelest kunagi tulevikus võimeline konkureerima näiteks Hispaania omaga?

Vaadates neid lapsi siin laagris ütlen ma: jah, on. Kõik oleneb sellest kui palju nad ise tuleviku nimel tööd teevad. Loomulikult mängivad suurt rolli ka treenerid ning hea õppekava, kuid kõik saab siiski alguse lapse peast ja õigetest arusaamadest. Kui need asjad on paigas, ei näe ma põhjust, miks nad ei võiks jõuda Hispaania, Itaalia või Brasiilia mängijatega samale tasemele.

Aitäh intervjuu eest, Albert! Pool Barca laagrist on selleks korraks läbi ning loodetavasti saab Alberti nägemus Eesti jalgpalli tuleviku kohta tõeks. Uskugem, et saame kunagi uhkelt öelda: meie „Messid“ said vajaliku motivatsioonisüsti just nendest kolmest laagripäevast!